/nginx/o/2013/08/20/1980802t1h3757.jpg)
Eile suri 83-aastasena maalikunstnik Olev Subbi.
Suri maalikunstnik Olev Subbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstnike liit märkis järelehüüdes, et Subbi kujunemistee varaseks toitepinnaks oli Tartu ja traditsioone austav kodutalu Lõuna-Eestis. Sealt pärinevad nägemused, mis jäid tema loomingus lõpuni püsima, tema usk kainesse talupojamõistusesse, sära ja päike tema värvides.
Subbi kunstiõpingud Tartu «Pallases» katkesid 1949. aasta märtsiküüditamise aegu kaheksaks vaevarikkaks siberiaastaks. Tulnud tagasi kodupinnale, jätkas ta õpinguid Tallinna kunstiinstituudis, mille lõpetas 1962. aastal.
Subbi astus Eesti kunstiellu murrangulistel aastatel, mil mässumeelne noor kunst püüdis välja murda ametliku sotsrealismi kivinenud raamidest. Olles selle liikumise üks olulisi käivitajaid, kujunes ta peagi Eesti maalikunsti üheks säravamaks esindajaks, märkis kunstnike liit.
Tema esimene isikunäitus toimus 1966. aastal. Järgnes pikk kunstile pühendatud elu, täis pidevat loomingulist pinget, näitusi paljudes erinevates paikades.
Oma loometeel pälvis Subbi muu hulgas Kristjan Raua ja Konrad Mäe nimelise kunstipreemia. Ta oli Eesti Kunstnike Liidu auliige ning Valgetähe II klassi teenetemärgi ja Tallinna vapimärgi kavaler. Tema töid leidub nii Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kui Tretjakovi Galerii ja Museum Ludwigi kogudes, samuti mainekates erakogudes kodu- ja välismaal.