Valdades, kus on palju tootmistalusid, on põhimure see, et talude aastakümneteks planeeritud tegevus ei saaks nii häiritud, et tootmine tuleks lõpetada, mis tooks kaasa suure kahju. Seda enam, et sageli kasutatakse rendimaid, st põllumajandustootja ei pruugi maa eest kompensatsioonigi saada.
«Kes millestki loobuma peavad, neile tuleb maksta õiglast kompensatsiooni,» ütles Pärnumaa Are vallavanem Lauri Luur. Raplamaa Kohila vallavanem Heiki Hepner lisas, et arvestama peab, et Tallinna-lähedase sauna eest võib saada turuhinna järgi sellise hüvitise, mille eest saab kusagil mujal uuesti alustada, kuid Raplamaal ei pruugi korralik häärbergi suurt midagi maksta.
Vallavanemad soovivad, et trassi valikul tehtaks kompromisse Natura aladel, kui on valida, kas veidi riivata keskkonda või lõhkuda elujõulise talu tulevikuvõimalused. «Taimi on lihtsam ümber istutada kui inimesi,» tõdes Tölp.
Kohalikud omavalitsejad mõistavad riiklikult tähtsaid plaane, aga küsivad, millist kasu tooks kohalikele 240 kilomeetrit tunnis mööda kihutav reisirong. Rail Balticu planeerijad nimetavad viimases seletuskirjas, et kiirraudteed planeerides kaalutakse võimalust kasutada raudteed tulevikus kohaliku tähtsusega vedudeks, kuid see ei määra trassivalikut.
Rail Balticuga piirnev ala on 66 meetrit lai, aga hajaasustuses räägitakse kuni 350 meetri laiusest trassikoridorist. Kavandatakse elektriraudteed. Selle kaubajaam tuleks Muuga sadamasse, reisiterminal Ülemistele ja Pärnusse.
Kava näeb ette, et 2013. aasta sügisel valitakse välja trassikoridori asukohad ning 2015. aasta lõpuks peab valmima eelprojekt, mille alusel taotletakse koos Soome, Läti, Leedu ja Poolaga Euroopa Komisjonist raudtee ehituseks 70–80 protsendi ulatuseks rahalist toetust. Rail Balticu hinnaks arvestatakse 3,6 miljardit eurot, sellest miljard on Eesti osa.