/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)
/nginx/o/2010/08/10/415639t1ha164.jpg)
Alates novembri algusest saadetakse välismaal liiklusnõuete rikkumisega kiiruskaamerasse jäänud sõidukijuhtidele trahv koju. Eesti politsei saadab aastas ligi 19 250 trahviteadet välisriigis registreeritud sõiduki omanikele.
Välismaal kihutajaid ootab sügisest kodus trahv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurooa Liidu (EL) liiklusväärtegude direktiivi ülevõtmiseks valmistasid liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise eelnõu ette majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös justiitsministeeriumi ning siseministeeriumiga. Seadus hakkab kehtima 7. novembrist, mil on ka direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
Direktiivi rakendamiseks vajalike arenduste kulu siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse hinnangul on 144 000 eurot esimesel aastal ning igal järgneval aastal 28 800 eurot, selgub eelnõust. Prognoosi kohaselt toovad välismaalastele määratud trahvid aastas riigile tulu ligi 116 550 eurot.
Selleks, et hõlbustada liiklusnõuete rikkumise eest karistuse määramist olenemata sellest, millises EL liikmesriigis sõiduk on registreeritud, seotakse maanteeameti hallatav liiklusregister Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemiga EUCARIS. Eelnõu seletuskirja kohaselt kulub selleks kuni 70 000 eurot.
Andmete vahetus süsteemide vahel hakkab toimuma automatiseeritud päringute kaudu. Teabevahetuse süsteemi kaudu võimaldatakse liikmesriigil, kus õigusrikkumine toime pandi, saada vajalikke andmeid mootorsõiduki registreerimiskohaks oleva liikmesriigi käest.
Trahviteate saab kaamerasse jäänud inimene keeles, milles on välja antud sõiduki registreerimisdokument või registreerimiskohaks oleva liikmesriigi ühes ametlikus keeles. Teade toimetatakse rikkujale lihtkirjaga registris olevale aadressile.
Muudatusega kaasneb ka hoiatusmenetluste halduskoormuse suurenemine. Direktiivi rakendamine annab Eesti politseile õiguse pärida teistest liikmesriikidest andmeid, kuid välisriigi kodanike toimepandud rikkumiste menetlemine nõuab politseilt täiendavat ressurssi. Kui täna on politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusmenetlustalituses tööl kümme ametnikku, siis muudatuste jõustumisel vajab talitus juurde kolme politseiametniku ametikohta.
Muudatusega kaasnevad kulutused kaetakse iga asutuse eelarvelistest vahenditest ja seaduse rakendamiseks vajalikud kulud kaetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning siseministeeriumi valitsemisala eelarve piires.
Direktiiv ei puuduta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis ning Taanis registreeritud sõidukeid.