Kapo vahistas riigireetmises kahtlustatuna endise kaitsepolitseiniku

Riigi peaprokurör Norman Aas, kapo peadirektor Arnold Sinisalu ja menetlust juhtiv riigiprokurör Inna Ombler rääkisid kriminaalmenetlusest pressikonverentsil. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kaitsepolitsei töötajad pidasid 7. augustil kinni endise kolleegi kahtlustatuna salastatud teabe edastamises Venemaa Föderatsiooni eriteenistustele. Riigiprokuratuuri taotlusel võttis Harju Maakohus Vladimir Veitmani reedel, 9. augustil vahi alla.

13:58

Pressikonverents Tallinnas algab viie minuti pärast. Konverentsil saavad sõna riigi peaprokurör Norman Aas, riigiprokurör Inna Ombler ja kaitsepolitseiameti juht Arnold Sinisalu.

 

 

14:04

Aas: Nagu kutses mainitud, on briifing korraldatud selleks, et teavitada paraku ühest järjekordsest riigireetmise juhtumist. Kolmapäeva pärastlõunal peeti kahtlustatavana kinni kapo endine töötaja Vladimir Veitman, keda kahtlustatakse riigireetmises.

 

 

14:04

Aas: Kahtlustame teda selles, et ta 1991. aastast kuni aastani 2011- ehk ajani, mil ta lahkus kaitsepolitseist pensionile - edastas infot Vene Föderatsioonile. Tal oli ligipääs erinevatele riigisaladustele.

 

 

14:06

Aas: Veitman möönab riigisaladuse levitamist. Asja uurib kaitsepolitsei. Paraku on see viimaste aastate jooksul üsna mitmes kord, kui selline kahtlus riigireetmises on tõusnud. See näitab, et Eesti on oma geopoliitilise asukoha tõttu Vene Föderatsiooni agressiivse surve all.

 

 

14:07

Aas: Venemaa üritab leida endiselt Eesti riigist riigireetureid. Kaitsepolitsei on seda ohtu teadvustanud ja meetmed kasutusele võtnud. Ka viimaste juhtumite arv näitab seda, et Eesti on astunud vajalikke vastusamme. Pärast Eesti esimest kohtulahendini jõudnud riigireetmise juhtumit vaadati vastavad seadused üle ja aastast 2009 on riigireetmine karistatav kuni eluaegse vabadusekaotusega.

 

 

14:09

Sinisalu: Vladimir Veitman töötas kapos tehniliste toimingute spetsialistina 1991. aastast kuni 2011. aasta mai lõpuni. Ta on sündinud Tallinnas 1950 ja omandanud hariduse TPIs. 1980-1991 töötas ta siinse KGB heaks ENSV riikliku julgeolekukomitee operatiivtehnilises osakonnas. Kaitsepolitseiametis ei ole ta töötanud juhtivatel ametikohtadel ega ole juhtinud operatiivtööd. Praegu ei ole meil infot, et ta oleks avaldanud lisaks Eesti riigisaladustele teiste riikide saladusi.

 

 

14:11

Sinisalu: Tema avastamine polnud mingi juhus. See oli pikaaegne töö - tehti teabehange, millele eelnes põhjalik analüüs. Mees töötas kaitsepolitseis 1991. aastast. Millal tekkis põhjendatud kahtlus, ei saa öelda. Praegu kogutud info järgi töötab ta Venemaa eriteenistuste kasuks. Me ei saa täpsustada, millise, aga me teame seda. Me teame, kes oli agendi järelevalvaja. Menetlustoiminguid alles teostatakse. Kunagi, kui prokuratuur on sellega nõus, siis avaldame.

 

 

14:12

Sinisalu: Ta tunnistab süüd ja on välja andnud osaliselt ka sularaha, mida ta on saanud Vene Föderatsiooni eriteenistustelt.

 

 

14:13

Sinisalu: See on juba teine juhtum lühikese aja jooksul. Minu hinnangul näitab see mitte nõrkust, vaid edu. See, et me oleme nii lühikese ajaga suutnud nii palju riigireetureid paljastada, tuleb panna konteksti. Venemaa eriteenistuste huvi Eesti vastu on märgatav, agressiivne ja intensiivne. Neile ei meeldi see, et me Euroopa Liitu ja NATOsse kuulume. Mida tugevamaks muutub meie organisatsioon, seda agressivsemad on rünnakud riigitöötajate vastu, kes valdavad riigisaladust.

 

 

14:16

Sinisalu: Raivo Aeg oma viimases intervjuus ütles, et kindlasti on riigireetureid rohkem. Täna me seda tunnistame. Võib tekkida küsimus, et miks Vladimir Veitman asus NSVLi endise töötajana tööle 1991. aastal kaitsepolitseisse. Meil tuli üle võtta palju keerulist tehnikat. Sel hetkel, kui Eesti riik langetas otsuse, et Veitman endise KGB töötajana asub kaitsepolitsei teenistusse, oli hädaseisund. See oli tolle aja kontekst, palun, et püüaksite seda mõista. Ta ei jätkanud koostööd KGB järglastega, vaid ta värvati märksa hiljem.

 

 

14:17

Sinisalu: 2011 saatsime ta pensionile, pärast seda on olnud meie poolt palju mõttetööd, mis on päädinud tema vahistamisega.

 

 

14:18

Ombler: 7. augustil peeti Veitman Harjumaal kinni kahtlustatuna riigireetmises. Täna hommikul ma taotlesin maakohtult tema vahistamist ja praegu on ta vahi all. Selle ööpäeva jooksul on läbi viidud mitmeid läbiotsimisi. Oleme mitmest peidukohast leidnud suurtes kogustes sularaha, sest infot ei edastanud ta tasuta.

 

 

14:19

Ombler: Mitmel aastal ta Vene eriteenistustele infot edastas, seda me praegu veel avaldada ei saa. Menetlus on algfaasis. Kahtlustatav on andnud väga põhjalikud ütlused ja kinnitanud kuriteo toimepanemist. Ta on valmis rääkima, kelle kaudu info Vene eriteenistustele läks.

 

 

14:21

Sinisalu: Kui palju töötab kaitsepolitseis endisi KGB töötajaid, ei saa me praegu siin avaldada. Me ei taha Vene Föderatsiooni tööd liiga lihtsaks teha. Me ei saa seda kinnitada ega ümber lükata. See, et me Veitmani puhul seda tunnistame, on erakordne, sest see on jätkuvalt riigisaladus. Palju töötab engisis KGBlasi teistes asutustes? Nii kaua, kui neid ei ole vastutusele võetud riigireetmise eest, ei ole see info avalikkusele mõeldud.

 

 

14:22

Ombler: Kriminaalasja alustati 7. augustil. Need menetlustoimingud, millest ma kõnelesin, oleme ära teinud tõesti vaid paari päeva jooksul.

 

 

14:23

Sinisalu: Sellele eelnes pikaajaline analüüs, meil oli põhjendatud kahtlus. Tegime teabehanke, konsulteerisime. Praegu leidsime, et aeg selle kahtlustuse andmiseks on sobiv.

 

 

14:24

Sinisalu: See, mis infot ta kogus ja üle andis, on eeluurimise objekt ja me ei saa seda avaldada. Mis oli motiiv? Ma arvan, et eks neid motiive on alati mitmeid. Inimene ütleb enda kaitseks ratsionaalseid argumente, aga me tegelikult kunagi ei tea. Ta ei teinud seda tasuta.

 

 

14:24

Aas: Kui palju ta võis aja jooksul Venemaalt raha saada, on uurimise küsimus. Summa suurusjärk on samas suurusjärgus nagu Dresseni ja Simmi juhtumite puhul.

 

 

14:25

Aas: Hetkel ei ole alust kahtlustada riigireetmises ega sellele kaasaaitamises tema lähedasi.

 

 

14:26

Sinisalu: Ma ei saa kuidagi kinnitada, et Veitman oleks kaitsepolitseis olnud tõrjutud või protestinud, et tema karjäär on kuidagi toppama jäänud.

 

 

14:27

Aas: Kui suurt kahju ta tegi? Kõik riigireetmise kaasused on olnud erinevad ja info on olnud eri liiki. Minu hinnangul on reetmise kaal täiesti võrreldav eelmiste juhtumitega.

 

 

14:27

Sinisalu: Loomulikult on kahju märkimisväärne. Ma arvan, et meie riik on samas piisavalt tugev, et elame selle üle.

 

 

14:28

Sinisalu: On väga raske kõrvutada, millisel pulgal oli ta KGBs ja millisel kapos. Mul on väga raske seda teha.

 

 

14:29

Sinisalu: Kahjuks hetkel ei saa kommenteerida, kus tema kohtumised välisriigi agentidega toimusid. Seda saab öelda võib-olla tulevikus.

 

 

14:30

Pressikonverents on lõppenud. Prokurörid ega kaitsepolitsei peadirektor lisakommentaare ei anna.

 

 

7. augustil alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 232 lg 1, st riigireetmise tunnustel. Kriminaalmenetluse alustamisele eelnes pikemaajaline teabehange.

Vladimir Veitman töötas Kaitsepolitseiametis tehniliste toimingute spetsialisti ametikohtadel aastatel 1991-2011. Kahtlustuse kohaselt algas riigireetmine aastaid pärast Kaitsepolitseiametisse tööleasumist.

«Veitman ei töötanud kunagi kaitsepolitseis juhi ametikohal, ei osalenud operatsioonide planeerimises, ei omanud teavet salajaste kaastöötajate ega nende kogutud info kohta, samuti polnud tal ligipääsu EL ega NATO saladustele,» kinnitas Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu.

Kriminaalasja juhtiva riigiprokuröri Inna Ombleri sõnul on kriminaalmenetluse käigus läbi viidud mitmeid läbiotsimisi ja ülekuulamisi. «Kahtlustatava ülekuulamistel on saadud väärtuslikke ütlusi ning ta teeb uurijatega koostööd. Nii on teada ka isikud, kes Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste poolt Veitmaniga suhtlesid. Läbiotsimiste käigus on kahtlustatav loovutanud olulisi asitõendeid, muuhulgas suures koguses sularaha,» ütles Ombler.

Riigi peaprokurör Norman Aas leidis, et viimastel aastatel avalikuks saanud riigireetmise juhtumite arv näitab paraku seda, et Eesti on oma geopoliitilise asukoha ja ajaloo tõttu Vene eriteenistuste suure huvi ja värbamissurve all. „See ei ole ka imekspandav, kuna alles sel nädalal avaldas üks kõrge Vene riigitegelane, et Balti riikide NATO-sse kuulumine ei meeldi neile. Sellise ohu teadvustamine Eesti poolt ja omapoolsed intensiivistunud vastumeetmed viimaste aastate jooksul on kindlasti ka olulisemaks põhjuseks, miks need juhtumid on päevavalgele tulnud ja õigusriigile kohase kohtuliku lahenduse saanud.“

Kriminaalmenetlust viib läbi Kaitsepolitseiamet ning uurimist juhib Riigiprokuratuur.

Kes on Vladimir Veitman?
-Veitman sündis 15.02.1950 Tallinnas.
-Põhi- ja keskkoolis käis ta Tallinnas, Tallinnas TPIs omandas ka tehnilise kõrghariduse.
-1980-1991 töötas ta NSVL Riikliku Julgeoleku Komitees, täpsemalt ENSV RJK operatiiv-tehnilises osakonnas.
-Vladimir Veitman asus Kaitsepolitseiametisse tööle detsembris 1991 põhimõttel, et endisi KGB töötajaid ei kaasatud operatsioonide planeerimisse ja juhtimisse, kuid kasutati spetsialistina tehnilistes toimingutes.
-Vladimir Veitman saadeti Kaitsepolitseiametist pensionile aastal 2011.
Karistusseadustik näeb riigireetmise eest kohtus süüdimõistmisel ette kuni eluaegse vangistuse.

Mullu juulis mõistis Harju maakohus riigireetmises ja ametialase teabe edastamises süüdi kaitsepolitsei endise töötaja Aleksei Dresseni ja tema abikaasa Viktoria Dresseni. 2009. aasta alguses mõisteti riigireetmises süüdi kaitseministeeriumi endine kõrge ametnik Herman Simm.