/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/05/24/1780438t1h4efe.jpg)
Tänavu esimesel poolaastal päästeametile tehtud väljakutsetest 11 protsenti on ekslikud, neist suurem osa on seotud erinevate tulekahjukahtlustega, mis aga hiljem pole kinnitust leidnud.
Kümnendik päästjatele tehtud väljakutsetest on ekslikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe sõnul said tuletõrjujad 2013. aasta esimesel poolel 9447 päästekutset, millest 1047 olid ekslikud väljukutsed.
«Ekslike kutsete peamine põhjus on see, et inimene ei veendu, kas tegemist on põlenguga. Häirekeskusesse on helistatud väga erinevate tulekahjukahtlustega. Kellegi aknast nähakse kaminatuld, plekkatus kiirgab hommiku- või õhtupäikeses, elektrijaamast lastakse välja veeauru, remonditava korteri aknast tuleb ehitustolmu või tunda on kärsahaisu,» ütles Vallimäe BNSile.
Kuna päästjate kohale jõudes tulekahju tegelikult ei ole, lähebki kirja ekslik kutse. «Päästeamet otseselt ei kutsu inimesi üles mitte helistama, vastupidi, teinekord jäetakse tegelikus olukorras, eriti linnakeskkonnas liiga passiivseks. Päästjate soovitus on lihtsalt veenduda selles, kas tegemist on ikka päästjate sekkumist vajava ohuolukorraga,» rääkis Vallimäe.
Päästjad paluvad teatajal jõuda selgusele, kas suits tuleb näiteks räästa alt või korstnast, keerulisemate objektide või olude puhul oleks aga soovitus, et inimene jääks päästjate saabumiseni sündmuskohale.
Mullu esimesel poolaastal oli kokku väljakutseid 9750, neist 1169 ekslikku väljukutset.