Majandusministeerium ja maanteeamet tegelevad praegu maanteede projekteerimisnormide korrigeerimisega, ikka selleks, et Eesti teid ehitataks paremaks ja vastupidavamaks. Kriitikud aga ütlevad, et tegelikult tehakse kosmeetikat ja midagi põhimõttelist ei muutu.
Millal Eesti teed Soomele kvaliteedilt järele jõuavad?
«Tegelikult on kõigil – ministeerium, maanteeamet, tehnikaülikooli teadlased, teeinsenerid – selge, mida tuleks ette võtta. Küsimus on lihtsalt rahas,» ütleb Tallinna Tehnikaülikooli professor ja teedeinstituudi direktor Andrus Aavik.
Küsimuse all on igivana teema: Eesti teede kvaliteet, nende lagunemine, kuidas teid paremaks teha. Vaieldud on selle üle aastaid, aegamööda ka muudetud ka norme ja ehituspraktikaid. Ka praegu valmistab majandusministeerium ette määruse «Tee projekteerimise normid» lisa «Maanteede projekteerimisnormid» korrigeerimist. Dokument on valmimisjärgus ja minemas kooskõlastusringile.
«Kooskõlastusringil tehakse eelnõus ilmselt veel täiendusi ja seega ei saa hetkel rääkida detailsemalt lõplikest valikutest,» räägib selle kohta majandusministeeriumi teedetalituse peaspetsialist Lauri Künnapuu. Midagi revolutsioonilist aga ilmselt tulemas ei ole. Kriitikud sõnavadki, et toimub kosmeetika. Osalt on neil õigus, osalt mitte.