Insuldi järel autoroolis

Liiklusõnnetused üle 65-aastastega. Illustratsioon: maanteeamet

Suurbritannias ei või insuldi järel kuu aja jooksul autorooli istuda ja inimene peab ise oma tervise halvenemisest ametiasutusele teada andma, Eestis ei ole ei sellist keeldu ega ka kohustust.

Autojuhi tervisetõend on pahatihti formaalne

Taastusraviarst Maarika Nurm on sageli näinud aknast, kuidas ajuinsuldi või ajutrauma läbi elanud, esialgselt taastunud patsient istub autorooli, kuigi arst on talle öelnud, et autojuhtimisega peaks veel terviseriski tõttu ootama. 

Poolteist aastat tagasi insuldi üle elanud riigikogu liige Rait Maruste ei istunud pool aastat pärast rasket ajutraumat ise autorooli. «Proua juhtis autot ning vahetasime isegi käsitsi käiguvahetusega auto automaatkäigukastiga auto vastu,» rääkis Maruste oma kogemusest.

«Selle trauma avaldumisvormid on väga erinevad, sõltuvalt, milline ajukeskus on kahjustatud. Mul oli topeltnägemine parema silma paremas nurgas ja ka koordinatsioon oli häiritud. Tasapisi kõik taastub ja nüüd, poolteist aastat hiljem pole sõidu kohalt mingit probleemi,» ütles Maruste ja lisas, et see on alati väga individuaalne.

«Nii insuldi kui muu raske ajutrauma tagajärjel võivad haigel kujuneda halvatused, tunde- ja tajuhäired jäsemes, nägemishäired – nii kahelinägemine kui ka nägemisvälja defektid,» rääkis Keila taastusravikeskuse peaarst Maarika Nurm. Ta lisas, et eriti ohtlikud on tunnetuslikud probleemid, mis võivad ajukahjustusega kaasneda. 

«Kontsentratsioonivõime langus, vähene suutlikkus mitut tegevust korraga teha, tajuhäired, probleemide lahendamise oskuste ja kiiruse langus, mäluprobleemid,» loetles Nurm. Tema sõnul ei suuda patsiendid sageli ise hinnata ajukahjustusest tekkinud puudust ja arvavad, et probleemi pole. «Ütlevad, et on ju eluaeg autot juhtinud,» lausus Nurm.

Mures on sageli ka lähedased, kes üritavad haigele selgeks teha, et ta ei peaks mõnda aega autot juhtima, kuid pole harvad juhud, kui haige loobub autosõidust alles pärast korduvaid avariisid. Hea, kui need piirduvad vaid plekimõlkimisega. 

Maruste arvas, et insuldi puhul peaks panema kontrolltähtaja, mil inimene peaks järelkontrollis käima ning liikluses oluliste võimete kontroll peaks olema kohustuslik osa järelkontrollist.

«Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatab maanteeamet, kui juhi terviseseisund ei vasta kehtestatud tervisenõuetele ja selleks tuleks perearstil, kellel on õigus anda tervisetõend, saata maanteeametile uus tervisetõend, mille otsuses on kirjas, et juhil pole lubatud mootorsõidukit juhtida,» selgitas maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur.

Paraku pole see nii lihtne. Perearst ei pruugi teadagi, et tema patsiendil on olnud tõsine terviserike, kui patsient on olnud ravil teiste arstide juures ja ei ole oma haigusest teada andnud, sest tal pole selleks kohustust. 

Perearstide seltsi esimehe Diana Ingeraineni sõnul kolleegid, eelkõige taastusravi- ja südamearstid helistavad omal initsiatiivil perearstile ja annavad ühise patsiendi seisundist teada.

Samas on Ingeraineni sõnul ka perearsti võimalus tervisetõendi ennetähtaegseks kehtetuks tunnistamiseks ebaselge. «Olen mõne oma patsiendi puhul, kellel on olnud tõsine tervisehäire, teinud nn anonüümkõne maanteeameti autoregistrikeskusse, et nad konkreetse juhi saadaksid täiendavasse tervisekontrolli,» tõi Ingerainen näite oma praktikast.

Suured muudatused 

Perearstide seltsi eestvedamisel võib tuleva aasta juunist hakata kehtima uus, oluliselt täpsustatud tervisetõendite andmise kord. Kui praegu on põhiline vastutus konkreetse arsti kaelas, kes peab hoolimata patsiendi vastuseisust otsustama, milliseid uuringuid tuleb täiendavalt teha, siis ettevalmistavate seadusemuudatustega oluliselt konkretiseeritakse nõutavad toimingud. «Et kõik saaksid ühtemoodi aru, mis alustel tervisetõend välja antakse, see saab olema digitaalne ja tervisekontroll läbipaistev,» ütles perearstide seltsi juht. Ingeraineni sõnul peaks see välistama ka võimaluse, et arstilt saab tervisetõendit – milleks iganes seda vaja on – sõna otses mõttes osta. 

Tervisetõendi saamise aluseks on inimese enda ankeedivastused oma terviseseisundi kohta. Perearstid saavad e-tervise kaudu 97 protsendi ulatuses alates 2009.-2010. aastast näha, milliseid haigusi patsiendil ükskõik, millises Eesti raviasutuses ravitud. Perearst saab seda näha ja patsiendile meelde tuletada, kui viimane on ankeedis midagi märkimata jätnud. 

Kui kõik loodetult sujub, riigikogus vajalikud seadusemuudatused vastu võetakse, saab edaspidi tervisetõendi taotlejaile olema eeltäidetud tervisedeklaratsioon, samal põhimõttel nagu eeltäidetud tuludeklaratsioon. Inimese operatsioonid, põetud tõsised haigused on automaatselt deklaratsioonis kirjas ning omalt poolt peab inimene vastama üldisematele tervist puudutavatele küsimustele.

Ingeraineni sõnul unistavad muudatuste ettevalmistajad, et saaks loodud ka automaatne teavitussüsteem ning maanteeametisse jõuab haigestumisel kohe info inimese terviseseisundi muutumise kohta. Isikuandmete kaitsest lähtudes ei saa see olla info diagnoosist, vaid viide, et inimene vajab uut tervisekontrolli ja uut tervisetõendit.

Pikemalt loe tänasest paberlehest või Postimees Plussist!