/nginx/o/2012/08/21/1280250t1h6322.jpg)
Kiiruskaameratelt kümneid kordi trahvi saanud autojuht kahtlustab, et kaamerate pildikäivitus on seadistatud madalamaks kui maanteeamet ja politsei on öelnud.
Kiiruseületaja süüdistab trahvides vigaseid kaameraid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe lugeja ütles, et mõõtis GPSiga enda kiiruseks 95 km/h ning seega oli kiiruseületuseks maanteel vaid 5 km/h, mis jääb lubatud piiridesse. Ometigi on ta saanud sama teelõiku läbides nüüdseks kümneid trahve. Kiiruskaamera peaks kiiruse ületamise registreerima alates 97 km/h.
Maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Siim Vaikmaa ütles Postimehele, et kiiruskaameratele seadistatud pildikäivituse väärtuseks on 90 km/h alas tõepoolest 97 km/h, see on kiiruskaamera mõõdetud kiirus, millest alates hakkab ta fikseerima kiiruseületusi. «Pildikäivituse piirväärtust pole muudetud.»
Arvestada tuleb aga seda, et ükski mõõtmine pole absoluutselt täpne, lisas ta. «Liikleja õiguste kaitse eesmärgil lahutatakse trahvi määramisel kiiruskaamera mõõtetulemusest alati mõõtetulemuse laiendmääramatus, milleks on 4 km/h kuni kiirusteni 100 km/h.»
Samuti ei mõõda kasutusel olevad GPS-seadmed igal ajahetkel absoluutselt täpselt sõidukiirust ning erinevalt kiiruskaamerast ei ole nad läbinud ka legaalmetroloogilist ekspertiisi, samuti pole nendele kehtestatud taatluskohustust, ütles Vaikmaa.
«Edastatud infost jääb mulje, et kodanik ületab teadlikult lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h. Lubatud suurimast sõidukiirusest kinni pidades ei registreeri kiiruseületust ükski kiiruskaamera,» lisas ta.
Kõik kiiruskaamerad on õigel ajal taadeldud ja neil on kehtiv taatlustunnistus, kinnitas Vaikmaa.