Uued eriilmelised riigigümnaasiumid ootavad õpilasi

Viljandi uues koolimajas on neli avatud trepistikku, kus õpilased saavad koolitundide vahel puhata ja suhelda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Sügisel alustavad ligi poolteist tuhat gümnasisti äsja ehitatud või remonditud riigigümnaasiumites. Esimene kooliaasta riigigümnaasiumina algab Haapsalus ja Jõgeval, teine aasta Viljandis ning 20. õppeaasta Nõos. Riigi Kinnisvara on lasknud 17 miljoni euro eest ehitada uueks ja sisustada tänapäeva koolile kohaselt neli riigikooli. Oma järge jäävad ootama veel kaks riigigümnaasiumi: Tallinna muusikakeskkool ja Noarootsi gümnaasium. Lähiaastail luuakse veel neli samasugust kooli ning plaani peetakse veel kaheksas paigas.

Viljandi gümnaasiumi uudsus ja väärikus

«Oma uue majaga oleme jõudnud Euroopa modernsete koolide kaardile,» ütles Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk.

Viljandis alustas riigigümnaasium juba aasta tagasi, aga esimesel aastal toimus õppetöö mitmes hoones. Teist kooliaastat alustavad Viljandi gümnasistid kahes uues omavahel seotud majas.

«Vertikaalselt domineerib vana maja oma roosas suuruses ning horisontaalselt mängib uus hoone veejoone ning teatrimajaga,» kirjeldas üks arhitektidest Maarja Kask arhitektuuribüroost SALTO.

Kui vana, 1928. aastal linnaalgkooliks ehitatud hoone on kaunilt renoveeritud klassikaline koolimaja, siis uut iseloomustab avatus, akadeemilist vabadust inspireeriv ruumilahendus. Mõlemad majad on saanud ladinakeelse nime: vana on Honesta, mis tähendab austusväärset, ja uus on Nova ehk uus.

Uues majas on neli avatud trepistikku, kus õpilased saavad koolitundide vahel puhata, suhelda, tundideks valmistuda. Aga need on ehitatud nii, et neil trepistikel saab ka tunde pidada – vastavalt sellele, kui fantaasiarikkalt ja uuendusmeelselt õpetajad ruumi võimalusi kasutada suudavad. «Meie õpetajad on loomingulised ja armastavad katsetada,» iseloomustas direktor.

Vanas majas on üks klassiruum taastatud ka samasuguse värvilahendusega, nagu see oli 85 aastat tagasi – pruunide puidust seinapiiretega. Ülejäänud vana maja värvigamma on hele.  

Direktor usub, et uus koolimaja on noorte jaoks inspireeriv, et füüsiline keskkond mõjutab õppimist. «Oleme õppimiskallakuga kool, meie õppesuunad on akadeemilised, suhtumine õppetöösse peab olema tõsine,» iseloomustas Luisk oma kooli. «Peame pingutama, et austust saavutada, ja maja on vaid väike osa sellel teel.»

Kunst nähtavale

2011. aastast kehtiv kunstiteoste tellimise seadus nõuab, et avalikesse hoonetesse tuleb soetada kunsti vähemalt ühe protsendi eest ehituse hinnast. Kunstiteoseid tuleb hankida, kui ehitatakse vähemalt 750 000 euro eest, ning kunstiteoseid võib hankida kuni 65 000 euro eest.

Kevadel välja kuulutatud kunstiostu riigihange on lõppenud ning tulemused avalikustab Riigi Kinnisvara välja paari nädala pärast. Kunstitööd luuakse spetsiaalselt etteantud kohtadesse koolimajades ning kunstiteosed peavad jõudma koolidesse selle aasta lõpuks.

Ajalooline Läänemaa ühisgümnaasium

Sisuliselt taastatud Läänemaa ühisgümnaasium naaseb riigigümnaasiumina ajaloolistesse, põhjalikult remonditud koolihoonetesse, mida on ehitatud läbi nelja sajandi.

Vanimat osa, kreiskooli klassitsistlikus stiilis maja hakati ehitama 18. sajandi lõpus, valmis see 1805. aastal. Selles koolis õppis ka keeleuurija Ferdinand Johann Wiedemann.

1888. aastal ehitati õpilaste arvu kasvades vana maja külge teine, ajastule omaselt historistliku hõnguga hoone. 1927. aastal valmis aga kolmas, arhitekt Artur Perna projekti järgi ehitatud juugendlike joontega gümnaasiumihoone. 2001. aastal kerkis kooli kõrvale spordihoone, mida riigigümnaasium hakkab küll kasutama, kuid mis jäi Haapsalu linna omandiks.

1964. aastal kolis toonane Haapsalu keskkool uude ja suuremasse koolimajja. Wiedemanni tänava gümnaasiumihoones tegutsesid hiljem venekeelne kool ning lõpuks kuni eelmise sügiseni Wiedemanni nime kandnud gümnaasium.

Kunagi varem pole kolmest hoonest koosnev koolimaja olnud keldrist katuseharjani koolitöö päralt. Wiedemanni-aegse maja võlvitud keldrid on süvendatud ning sinna on loodud võimalused õpilasesindusele ja huvitegevuseks.

Eriti uhke võib gümnaasiumi direktor Leidi Schmidt olla Perna projekteeritud hoone katusel taastatud tähetorni üle. 1973. aasta põlengus see hävis ja vahepeal seda ei renoveeritud, aga nüüd avaneb gümnaasiumi katuselt parim vaade Haapsalu linnale.

Täies ilus on taastatud ka rõduga aula, mis on tõeline esindussaal kogu Haapsalu jaoks. Kas kogu 310 õpilasega koolipere aulasse mahub, tuleb direktori sõnul veel katsetada.

Läänemaa gümnaasiumisse võiks vastu võtta kõik, kes soovivad, aga õpitulemuste põhjal jäi kümmekond noort siiski ukse taha. «Viimastel aastatel polnud kummaski Haapsalu koolis gümnaasiumisse konkurentsi ning seetõttu langes osa õpilasi, kes hakkama ei saanud, ka välja,» lisas Schmidt.

Viisnurkadega Jõgevamaa gümnaasium

Jõgevamaa gümnaasiumi hooneks on kohandatud 1952. aastal, Stalini ajal valminud keskkoolihoone. Kõige ehedamalt meenutavad toonast ajastut hoone tagaküljel katuseääre all säilinud kaks viisnurka, mis kutsuvad tööle ja kodumaa kaitsele.

Hoone esifassaadi kaunistavad viie kirjaniku pead: Gorki, Belinski, Puškin, Vilde ja Kreutzwald. Hoone valmimisajast mäletavad vanemad jõgevalased, et ühel pool koolimaja ees seisis Stalin ning teisel pool Lenin. Esimese kuju veeti saladuskatte all minema 1957. aastal, teine seisis seal 1990. aastate alguseni.

Uuele koolile sisekujunduse teinud Anu Lahe-Sarv on selles koolis ise kaks esimest klassi õppinud ja mäletab oma tollast vapustust, kui kole võib üks koolimaja olla. «See oli üleni s**apruun, põrand roostepruun, pingid samasugused või osad rohelised,» kirjeldab ta ligi poole sajandi tagust pilti. Nüüd on koolimaja üleni hele ja ajastutruuna on ta sisekujunduses säilitanud jooned, mis poolitavad seina. Need jooned on nüüd värvilised ja ruumiti erinevates kooslustes.

Riigikooli noor direktor, Tartu Poska gümnaasiumi õppealajuhataja kohalt Jõgevale uut kooli tegema tulnud Alo Savi lemmik-klassituba on kolmanda korruse ruum, kust aknad avanevad kolme külge ja kust on hea vaade linnale.

Nagu teisteski uutes riigikoolides, on ka Jõgeval õpetajatele nii puhke- kui ka tööruum, aga ka parajalt suur õpilasesinduse tuba. Mugavaks tunniväliseks olemiseks on sädeleva letiga kohvikuruum, mille üle sisekujundajal on eriti hea meel. Söögivahetunnid saavad olema 40-minutilised, et koolipäeva tekiks veidi pikem puhkepaus.

«Meie kool on kolmest riigikoolist väikseim – praegu 224 õpilast kirjas ning üle 250 ei tõuse see arv ilmselt kunagi. Teiseks on Jõgeval koolide ajalugu kõige lühem. Kindlasti tahame kasutada meie Tartu-lähedust, ülikooli ja selle võimalusi,» võrdles direktor. «Tahame hakata uuenduslikuna kasutama 75-minutilisi tunde ja kooliaasta jagame seitsmenädalasteks perioodideks,» lisas ta.

Ei pääsenud ka Jõgeval gümnaasiumisse kõik, kes avalduse tõid – pärast vestlusi ütlesid vastuvõtjad üheksale noorele ei. «Me ei hakka petma ei ennast ega õpilasi, et aasta-kaks raisku lasta,» selgitas Savi.

Nõo kool

•    Põhjaliku ümberehituse koos õpilaskoduga on saanud ka juba aastaid tegutsenud riigikool Nõo reaalgümnaasium. See on mõeldud 325 õpilasele ning õpilaskodus on 245 kohta.

•    Arhitekt ja sisekujundaja on Merike Raid.

•    Hind: ehitusele 4,4 miljonit eurot, sisustusele 272 926 eurot, kunstiostuks 53 611 eurot.

Viljandi kool

•    Renoveeritud, 1928. aastal valminud Viljandi algkoolihoone (arhitektid E. Wollfeldt ja A. Nürnberg).

•    Uus gümnaasiumihoone (SALTO arhitektuuribüroo arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke, Karli Luik, Andro Mänd ja Margus Tamm ning sisearhitektid Pille Lausmäe, Kristina Roots ja Kerli Lepp Pille Lausmäe arhitektuuribüroost).

•    Kuni 600 õpilasele (praegu ligi 500).

•    Hind: ehitusele 5,4 miljonit eurot, sisustusele 193 142 eurot, kunstiostuks 65 000 eurot.

Tulevased koolid

Hiljemalt 2015. aastal alustavad

•    Pärnus Pärnu Koidula gümnaasiumi baasil. Õpilaste arv 720, koolimaja ehituseks ligi 7 miljonit eurot.

•    Jõhvis ehitatakse riigigümnaasium praeguse Jõhvi gümnaasiumi kõrvale. Õpilaste arv 540, koolimaja ehituseks ligi 5 miljonit eurot.

•    Tartus Tamme gümnaasiumi baasil. Õpilaste arv 540, koolimaja ehituseks ligi 7 miljonit eurot.

•    Võrus Kreutzwaldi gümnaasiumi baasil. Õpilaste arv 450, koolimaja ehituseks ligi 3 miljonit eurot.

Läänemaa kool

•    Renoveeritud kolmest hoonest koosnev koolimaja (AS RTG Projektibüroost arhitekt Katrin Tomberg-Tohter). 1805. aastal valminud kreiskooli hoone, 1888. aastal valminud kreiskooli juurdeehitis ning 1927. aastal valminud Läänemaa ühisgümnaasiumi nime kandnud kooli uus hoone (arhitekt Artur Pärna).

•    Hoonekompleksi kuulub ka 2001. aastal valminud spordihoone (arhitekt Andres Alver).

•    Kuni 350 õpilasele (praegu üle 310).

•    Hind: ehitusele 3 miljonit eurot, sisustusele 138 936 eurot, kunstiostuks 36 867 eurot.

Jõgevamaa kool

•    Renoveeritud 1952. aastal valminud Jõgeva keskkooli hoone (A.V.R. Projektis arhitekt Raul Kull, sisearhitekt Anu Lahe-Sarv).

•    Kuni 300 õpilasele (praegu ligi 225).

•    Hind: ehitusele 2,8 miljonit eurot, sisustusele 184 098 eurot, kunstiostuks 35 302 eurot.