/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
/nginx/o/2013/07/17/1904770t1h47ec.jpg)
SUVEÄREVUS: Et sõita kümne aasta pärast Tallinnast Berliini kiirrongiga, peavad kümned Eesti külad olema valmis oma eluolu muutma, et 350meetrine raudteekoridor saaks Tallinnast üle Pärnu Riia poole suunduda.
Tallinna-Berliini kiirrongitee seab inimesed keeruliste valikute ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks tulevast taluperemeest, 13 aastased Andres Lepiku ning Martin Raudsepa talust tõmbavad kulmu kipra ja ütlevad vanemate jutule asjaliku sõna sekka: nad ei taha, et 10 aasta pärast, kui Tallinna Berliiniga ühendav Rail Baltic võiks valmida, ei oleks neil enam põlistalusid, mida noorperemeestena üle võtta.
Raplamaa Kehtna valla Valtu-Nurme küla kümme talu oma poolesaja elanikuga ning veel kümmekond naaberküla on keset kuiva heinaaega ärevil ning osalenud õige mitmel koosolekul. Seda selleks, et olla asjalikult valmis vastuargumentideks, kui ühe võimaliku kaardijoone järgi Kehtna ja Kaerepere ümbruse külade elu 350 meetri laiuse kiirraudtee alaga pooleks lõigatata võidakse.
Valtu-Nurme külavanem Helen Link näitab uhkusega kahe kilomeetri kaugusele Kaerepere alevikku aasta tagasi valminud värvilist lasteaeda. Kõik 60 lasteaiakohta on seal täis, nende hulgas kaks Heleni nooremat põngerjat. Sealsamas Kaereperes 120 lapsega Valtu põhikoolis, mis on viimastel aastatel paarikümne lapse võrra kasvanud, käivad Heleni ülejäänud kaks last koos Valtu-Nurme ja Kaerepere küla ülejäänud põhikooliealistega jalgratastel või suuskadel tarkust taga nõudmas.
Kui külast hakkaks läbi minema Eestit Euroopaga ühendav kiirraudtee – reisiriongid kihutaks 240 kilomeetrit tunnis -, ei saaks Valtu-Nurme lapsed enam nagu idüllilises Bullerbys ise mööda tolmust külateed koolis käia.
«See raudtee peab tulema, aga loogilisest kohast, mitte et kontoris joon maha tõmmatakse ja sellega kümme küla pooleks kistakse,» ütleb Rain Raudsepa põlisest Raudsepa talust.
Valtu-Nurme rahvas on veidi irooniline, et kiirraudtee puhul räägitakse eesti inimeste suurepärasest võimalusest otse Berliini sõitma hakata ja ei nimetata, et põhiliseks saab hoopis kaubavedu.
«Üritame targalt oma asja ajada ega soovi raudteed naabri hoovi lükata,» kinnitab külavanem Helen ja on natuke mures, kas avalikkus ikka saab neist aru. Internetist on noor, haritud ja igati oma eluga hakkama saav Valtu-Nurme rahvas enda meelehärmiks lugenud, et nad võitleks justkui seepärast, et ei saaks üle raudtee enam kerge vaevaga taarat viimas ja uusi pudeleid toomas käia.
«Meil on kõik tööinimesed, meil pole ühtegi sotsiaaltoetustest elavat peret,» ütlevad taluperenaised ühest suust. Nad kõik töötavad oma taludes, kasvatavad 2-4 last ja peavad kodust väljas ka muud, haridusele vastavat ametit – mitu loomatohtrit ja õpetajad ja muud alad.
Tallinna-Berliini raudteega tuline kiire
Rail Balticu projekteerimine sai sisulise alguse maikuus, kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium projekteerijatega lepingu sõlmis ning jaanipäevaks olid valminud juba esimesed kaardid võimalike trasside joontega.
Raplamaa Kehtna valla Valtu-Nurme rahvas sai võimalikust raudteetrassist keset küla teada 27. juunil, kui seda esimest korda Rapla maavalitsuses tutvustati. Ärevaks tegi neid kiirus, millega planeerimist Tallinna kontoritest keset suve, suurt puhkuste aega on tehtud ning näiteks Kehtna vallamajast oli võimalike trasside kohta mõnepäevase tähtajaga arvamust küsitud. Külarahval tekkis hirm, et enne, kui nad oma seisukoha jõuavad esitada, tehakse Tallinnas otsused ära. Siiani on Valtu-Nurme koos kümmekonna naaberkülaga esimesed, kes Harju-, Rapla- ja Pärnumaalt kümne aasta pikkuse raudteeprojekti planeeringu kohta valjult sõna sekka öelnud.
«See on üks piirkondadest, mis paistab silma ja kus ainult ei räägita, vaid tehakse ka tegusid – nad ei ärganud võimaliku raudtee peale,» ütleb Kehtna valla planeerimise ja ehituse vanemspetsialist Hans-Jürgen Shumann.
4700 elanikuga, ligi 51 000-hektarilise pindalaga Kehtna vald on Eesti mõistes suur vald ja Shumanni sõnul mõistetakse seal, et Rail Baltic peab suure tõenäosusega nende vallast kusagilt läbi minema. Vallamajas on vaadatud, et raudtee võimalikud trassid puudutavad viiekümnest külast pooli Kehtna külasid.
Kiirvastuses – neljapäeval küsiti ning esmaspäevaks tuli vastata – põhjendas vallavalitsus, kust oleks inimeste eluolu arvestades valutum raudtee läbi viia. «Meie pakkusime, et kõige valutum oleks viia uus trass paralleelselt praeguse raudteega,» nimetas Shumann, kes puhkuste ajal raudtee teema enda vedada saanud. Täna koguneb Kehtnas erakorraliselt vallavolikogu, et Rail Balticu plaane uurida.
Raudteetrasside esimene avalik arutelu on kavandatud septembrisse-oktoobrisse, mil projekteerijad on teinud esimese valiku kuni viie erineva trassi vahel. Kehtna vallas käivitunud aktiivne arvamuste avaldamine oli ministeeriumi jaoks veidi ennatlik, aga Rail Balticu Eesti projektijuht, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Miiko Peris kinnitas, et tal on hea meel, et avalikustamine on varakult käivitunud.
«Kohalikele omavalitsustele saadeti kaardid kohe, kui esimesed valmis said ja meil on väga hea meel, et inimesed on neid kaarte juba näinud ja Kehtna valla inimesed protsessi aktiivselt kaasatud,» lausus Peris.
Ta lisas aga, et kaardile joonistatud erinevad trassivariandid pole kindlasti lõplikud, vaid on tööversioonid.
Seaduse järgi peab projekteerimisel kaks korda projekte avalikustama, kuid Perise sõnul on kavas vähemalt kolm avalikustamise etappi. «Kui vaja, teeme ka neljanda ja viienda,» lubas ta. «Me kindlasti ei joonista kaarte kabinetivaikuses ega pane siis inimesi fakti ette.»
«Kindlasti ei vasta tõele see, et kogukonnad lõigatakse raudteega läbi – üritame selle planeerida nii, et ei paneks ühtegi teed kinni, ehitame üle teede raudteeviaduktid või teed üle raudtee,» lisas Peris.