Haagid metsa all

Kummardus eepose kangelasele: rattaraja alguspunktis Kääpa külas Saare teabepunkti kõrval asuvas Kalevipoja muuseumis on tosin teema­tuba. Muuseumi ees laiub muinasaed eepose 17 tegelase puuskulptuuriga. Üle tee seisavad vanad taluhooned Kalevipoja üleelusuuruses tooli, laua, vankri jm-ga. Foto: Priit Pullerits

Algul mõnus kruusa­tee – kiirus küünib isegi üle 30 km/h. Siis metsarajad, kust hargnevad teekesed järvede äärde. Seejärel – ikka innuga kaarti jälgides, sest marsruut pole kergete killast – suundub rattarada rohelise vaibaga männimetsade keskele. Poolel maal ootab tõsine katsumus: esiteks risuga täidetud soine koht, siis vööni ulatuvate sõnajalgadega ja mahalangenud okstega võsastunud rajaosa (ei, te ei ole eksinud!) ning tagatipuks aplad parmud kambakesi ründamas. Palalt algab kruusaralli. Eksimisvõimalust, mis kummitas korduvalt raja esimesel poolel, enam ei ole.

Selline on lühidalt kirjeldades Kaiu rattarada Jõgevamaal Kääpa jõe ja Peipsi järve vahelisel mõhnastikul. Kääpa küla lähedal lebab Kääpa jões, kui koolitunnist mäletate, mõõk, mis lõikas Kalevipojal alt mõlemad jalad. Ka Kaiu rattarajal on lõike, kus ettevaatus pole liiast. Igal juhul on see väärt sõidukoht seiklushimulistele ratturitele.


Kaiu rattarada Jõgevamaal

Raja algus: Tartu-Jõhvi maanteel 40. km-l keerata viida «Kääpa keskus 2» juurest paremale, 1,9 km pärast Kääpa külas pöörata T-ristmikul taas paremale ja 400 m pärast jõuab teest paremal RMK Saare teabepunkti ja Kalevipoja muuseumi juurde.

Raja pikkus 43,4 km (ratta odomeetri järgi; ametlikel andmetel 45 km); ära jäi Palalt edelas haak metsa.

Puhas rattasõiduaeg 2:32.

Arvestuslik rahulik sõiduaeg koos peatustega 4–5 tundi.

Teekate: kruusateed ja valdavalt tugeva pinnasega metsateed, ka veidi asfalti; raskeim lõik 20,3–21,6 km paksult rohtunud ja võsastunud metsarajal.

Reljeef: metsaradadel kohati kergelt «lainetav», kruusateed peamiselt lauged.

Vaatamisväärsused: Kaiu ja Jõemõisa järv, Kalevipoja muuseum ja teemapark ning Krati seiklusrada Kääpal, Sõõru tulevalvetorn, Tammeluha matkarada Pedassaarel, ilusad okaspuumetsad.


Sõidujuhised

0 Algus Kääpal Saare teabepunkti ja Kalevipoja muuseumi eest asfaldi-/kruusateel suunaga lõunasse.

1,0 Vasakule kruusateele.

1,7 Mitmikhargnemisel vasakule.

2,1 Y-ristmikul paremale.

6,5 Paremale asfaltteele.

7,0 Särgjärve bussipeatuses vasakule metsateele; tõus!

7,4 Paremale metsarajale – järsk liivane laskumine! Järgneb tõusude-laskumistega rada.

9,0 Vasakule kruusateele. (Üle tee 200 m Jõemõisa järveni.)

9,6 Paremale jäävad Tammeluha lõkkekohad ja matkarada (500 m pikkune laudtee) Pedassaarele.

10,2 Hoia paremale.

10,5 Mitmikhargnemisel otse metsarajale, mitte vasakule!

11,2 Vasakule kitsale metsarajale.

11,3 Suurel ristmikul otse kulgevale kruusateele.

15,0 Paremale asfaltteele Pedajal (Sõõrul).

15,4 Paremale kruusateele.

16,0 Vasakule metsateele.

17,4 Y-hargnemisel vasakule metsateele.

19,2 Ületa asfalttee, otse.

19,5 Paremale metsateele.

19,8 Vasakule metsateele.

20,3 Paremale soise kohaga, paksult rohtunud ja võsastunud vaevu märgatavale metsateele; pole kõikjal sõidetav!

21,8 Vasakule asfaltteele, otse Palani. (Kaart näitab paremale metsateid – eira neid, halvasti tähistatud.)

24,3 Palal bussipeatuse tagant vasakule asfaltteele, muutub peagi kruusateeks.

26,3 Vasakule kitsale kruusa-teele.

30,0 Paremale kruusateele.

31,3 Y-ristmikul paremale.

34,6 Vasakule laiale kruusateele Hallikul.

35,5 Paremale (silt «Koseveski 3,5»).

38,9 ja 39,1 Vasakule.

43,4 Lõpp Kääpal.