Isikut tõendavate dokumentide seadus ei võimalda tagaotsitavate isikute dokumente kehtetuks tunnistada.
Galojani passi ei saa tühistada nii nagu Snowdenil
«Isikut tõendava dokumendi kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud isikut tõendavate dokumentide seaduses,» ütles Kodakondsus- ja migratsioonibüroo staatuse määratlemise büroo juht Marge Lepp. Tema sõnul kohaldub see regulatsioon nii Eesti kodanikele kui välismaalastele väljastatud dokumentide, sealhulgas ka reisidokumentide kohta.
Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul ei tasu seaduse muutmist tagaotsitavate isikute kättesaamise eesmärgil arutada. «Ega see neid inimesi tagasi too,» ütles ta. Siseministri sõnul saab tagaotsitavaid Eestisse tagasi tuua Euroopa vahistamismääruse ja riikidevahelise koostöö abil.
Isikut tõendavate dokumentide seaduse paragrahv § 13 alusel saab dokumendi kehtetuks tunnistada järgmistel põhjustel:
1) kui dokumendi andmise (omamise) alus on ära langenud;
2) kui dokument on alusetult välja antud või välja vahetatud;
3) kui dokument või selles sisalduv kanne või andmed on võltsitud või ebaõiged;
4) kui dokument on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selles sisalduv kanne loetamatuks;
5) dokument ei ole terviklik või on rikutud;
6) dokumendi kaotsimineku või hävimise korral;
7) dokumendi kasutajale uue samaliigilise dokumendi väljaandmisel, välja arvatud digitaalse isikutunnistuse ning § 21 lõikes 3 ja § 22 lõikes 6 nimetatud juhul lisapassi väljaandmisel;
8) dokumendi kasutaja surma või surnuks tunnistamise korral.
«Ega see neid inimesi tagasi too,» ütles Vaher.
2011. aasta mais mõistis Harju maakohus MTÜ Eesti Euroopa Liikumise endise juhi Anna-Maria Galojani süüdi ligi 60 000 euro omastamises ning võltsitud dokumentide kasutamises. Liitkaristuseks määras kohus aasta ja kümne kuu pikkuse vangistuse, millest reaalselt vangis tuleks veeta viis kuud.
Anna-Maria Galojan põgenes Londonisse ning väldib seeläbi kohtuotsuse jõustumist.
Ameerika Ühendriigid tunnistasid Edward Snowdeni passi enne Hong Kongist lahkumist kehtetuks.