/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/04/11/1050918t1he062.jpg)
Kui tänasest alustas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleis neljanda töötajana meedianõunik, siis lähikuudel kasvab kantselei Norra raha abil aga kokku kaheksa töötajani.
Võrdõigusvoliniku kantselei paisub neljakordseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui pikka aega töötas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper vaid koos nõuniku Hille Naabriga kahekesi, siis aprillis alustas nende kõrval tööd soolise võrdõiguslikkuse spetsialist Liivi Pehk, kes hakkab riigiasutusi konsulteerima, kuidas edendada soolist võrdõiguslikkust ning arvestada naiste ja meeste erinevat ühiskondlikku staatust valitsemises. Tänasest lisandus meeskonda meedianõunik Nele Meikar, kes varem oli kultuuriministeeriumi pressiesindaja.
Nädala pärast alustab tööd veel viieski töötaja - projekti koordinaator. Lähikuudel saab kantselei veel sekretäri ning kaks juristi. Nii neljakordistub vaid mõne kuu jooksul kantselei kokku kaheksa töötajani.
«Kõik uued töökohad on loodud Norra finantsmehhanismi rahastatud projekti «Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni» raames,» ütles Meikar. Projekt lõpeb 31. detsembril 2015.
Sel aastal on Norra finantsmehhanismist voliniku kantseleile ette nähtud kokku 249 549 eurot. Eesti riigieelarvest on voliniku kantseleile eraldatud sel aastal personalikuluks 60 810 eurot, majandamiskuluks 1541 eurot ning liikmemaksuks võrgustikus EQUINET 1000 eurot. Lisaks panustab riik 15-protsendilise kaasfinantseeringuga Norra finantsmehhanismist rahastatud tegevustes.
Võrdõigusvoliniku kantselei järgmise kahe-kolme aasta tegevuste eesmärk on tõsta tööandjate ning õigusprofessionaalide teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse seadusest. «Selleks korraldatakse koolitusi, antakse välja infomaterjale. Töötajatele on planeeritud infomaterjalid, mis aitavad toime tulla diskrimineerimise negatiivsete tagajärgedega (halvad suhted töökeskkonnas, stress, õigusvaidlused jms). Samuti töötatakse välja materjalid, mis on suunatud väiksematele elanikkonnagruppidele (nt eakad naised ja mehed; puuetega naised ja mehed, vene keelt kõnelevad naised ja mehed). Plaanis on tellida laiapõhjaline uuring, et kaardistada soolist ja vähemusgruppidele osaks saavat ebavõrdsust Eesti ühiskonnas,» vahendas värske meedianõunik.
Tänu Norra finantsmehhanismile juurde saavate kahe juristi abiga loodetakse, et õigusnõustamine jõuab kord aastas kõigisse maakondadesse ning olulisemad diskrimineerimiskaasused viiakse töövaidluskomisjoni või kohtusse. «Strateegilise hagelemise jaoks on projekti «Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni» raames eraldi eelarve, et aidata diskrimineerimise läbi kannatanuid kohtusse pöördumisel,» lisas Meikar.
Veel uuendatakse lähiajal voliniku kantselei veebilehte, infot voliniku kantselei tegemiste kohta lubatakse avalikustama hakata regulaarsemalt. Igal teisel kuul hakkab ilmuma e-infoleht, kus saab lugeda soolise võrdõiguslikkuse edendamise uuematest arengutest.