Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387

Uuring: ELi tubakadirektiiv võib Eestis juurde tuua 69 000 mustalt turult ostjat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sigaretid.
Sigaretid. Foto: Toomas Huik

Maksumaksjate liidu korraldatud ümarlaual tutvustas Turu-Uuringute ASi uuringujuht Iivi Riivits-Arkonsuo elanike küsitlust, mille kohaselt hakkaks Euroopa Komisjoni tubakadirektiivi jõustumisel sigarette ostma illegaalsetest kanalitest seitse protsenti elanikest, see tähendab ligi 69 000 potentsiaalset mustalt turult sigarettide ostjat.

Turu-uuringute andmetel soetab sigarette mustalt turult täna juba 42 000 Eesti elanikku. Uuringu kohaselt lõpetaks suitsetamise vaid kaks protsenti elanikest.

Riivits-Arkonsuo sõnul ütles üheksa protsenti vastajatest, et jätkavad legaalsete sigarettide tarbimist.

Ettevõtte iga-aastase uuringu kohaselt soodustavad salakaubandust hinnatõus, kõrged maksud, madal elatustase ja see, et  mujal on alkoholi, tubaka ja kütuse hinnad odavamad. Kui 2012. aastal arvas nii 65 protsenti ning tänavu juba 78 protsenti küsitlusele vastanuist.  

Kui mullu arvas 22 protsenti, et vastavad karistused on liiga leebed, siis tänavu arvas nii 12 protsenti. Eelmisel aastal arvas 17 protsenti vastanuist, et jõustruktuuridel ei ole võimekust salakaubandusega võidelda, siis käesoleval aastal arvas seda üheksa protsenti. Järelikult on toimunud nihe suhtumises ja hoiakutes. Riivits-Arkonsuo lisas, et inimesed seega tunnevad, et salakaubandust puudutavad kuriteod ei jää karistamata.

Sellel aastal on siiski teatud määral suurenenud nende osakaal, kes usaldavad ebaseaduslikke sigarette, alkoholi ja kütust. Salasigarette usaldab 26 protsenti, kütust 22 ja alkoholi 17 protsenti vastanuist.

Küsitlustulemused näitavad, et inimesed on hakanud rohkem seisukohti võtma suhtumises salakaubandusse – võrreldes eelmise aastaga on nende osakaal, kes ei tahtnud või ei osanud küsimustele vastata vähenenud. Vähenenud on nende osakaal, kes salakaubandust täielikult õigustasid ja suurenenud täielikult hukkamõistjate osa.

Kui 2012. aastal oli vastanute seas salakaubandust õigustatute osa 15 protsenti, siis tänavu on see kaheksa. Mullu mõistis 22 protsenti salakaubanduse täiesti hukka, tänavu juba 32 protsenti.

Eesti- ja venekeelse elanikkonna suhtumises ja hoiakutes on paraku vahe – venekeelse elanikkonna hulgas on oluliselt rohke neid, kes salakaubandust suuremal või vähemal määral õigustavad. Eestikeelse elanikkonna hulgas neid, kes seda suuremal või vähemal määral hukka mõistavad.

Kõige tõhusamateks salakaubanduse vastasteks abinõudeks hinnatakse maksumäärade ja aktsiisi vähendamist ja piirikontrolli karmistamist. Vähem tõhusaks peetakse järelevalve ja õiguskaitsega tegelevate  ametnike arvu ja palgamäära suurendamist ning neile suuremate volituste andmist.

Turu-Uuringute AS küsitles uuringu tarvis kokku 1003 inimest vanuses 15-74, küsitlus toimus selle aasta alguses.

Komisjoni tubakadirektiiv keelustab maitse- või lõhnaainetega sigaretid ja tubaka, seal hulgas ka mentooliga sigaretid. Lisaks näeb direktiiv ette naiste seas populaarsete peenikeste sigarettide keelustamise, pakenditel olevate värvide ja muude kujunduselementide kasutamise piiramist ning sigarettidele standard suuruse kehtestamist.

Tagasi üles