/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/01/22/923042t1hd21a.jpg)
Ehkki Eestis on küllaltki suur hulk palgavaeseid, pole nende osakaal majanduskriisi ajal praktiliselt muutunud, toob välja värske inimarengu aruanne.
Aruanne: Eestis on suur palgavaeste osakaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palgavaesteks nimetatakse inimesi, kes teevad sedavõrd madalapalgalist tööd, et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest. Inimesi, keda töötamine vaesusest ei päästa, on riikide lõikes 3–12 protsenti.
Eesti olukorda ilmestab see, et ehkki palgavaeste osakaal on küllaltki suur, ei ole see majanduskriisi vältel praktiliselt muutunud (7-8 protsenti).
Euroopas on palgavaeste osakaal majanduskriisi vältel tõusnud umbes pooltes riikides, mõnes on see jäänud võrdlemisi samale tasemele. Šveitsis, Austrias ja Soomes on palgavaeseid jäänud kriisi ajal aga hoopis vähemaks.
Eestis leiab ka umbes veerand töötajaist, et nad väärivad kindlasti suuremat palka. Selle näitaja poolest Eesti kuulub pingereas OECD riikide tagumiste sekka. Eestist rohkem esineb sellist arvamust Ungaris, Poolas, Ukrainas ja Venemaal, samuti Tšiilis ja Argentinas.
Norra, Taani, Šveitsi, Belgia ja Austria töötajad on teistest märksa harvemini seisukohal, et nad saavad palka vähem kui väärivad. Viimati loetletud riike iseloomustab kõrge töösuhete kultuur, mis muuhulgas tähendab juhtide ja omanike lugupidavat suhtumist töötajate vajadustesse ja ootustesse.
Teisalt on suurema rahulolematuse taga ka riigi üldine viletsam elukvaliteet ja palgatase, mis iseloomustab Ida-Euroopat ja Lõuna-Ameerikat.