Asjaolu, et Eestis töötab märkimisväärselt palju inimesi allpool enda õpitud oskuste ja teadmiste taset, on värske inimarengu aruande kohaselt üks kahest Eesti hariduse suuremast riskikohast. Teiseks annab häirekella fakt, et kõikidel haridustasemetel õpib liiga vähe mehi.
Aruanne: Eesti «kõrgharitud ettekandjate» suur hulk torkab silma
«Eesti kõrgharidusega inimesed teevad sageli hariduslikule kvalifikatsioonile mittevastavat tööd,» kirjutavad Tallinna Ülikooli politoloogid Anu Toots ja Triin Lauri äsja esitletud Eesti Inimarengu Aruande hariduspeatükis. Lisaks ei tähenda nende sõnul Eestis kõrgem haridus samavõrra paremat palka kui teistes maades.
Tõsi, ka mujal maailmas kiputakse oma haridustasemest madalamat tööd tegema, kuid Eestis on vastav näitaja lausa ligikaudu kolmandik ehk oluliselt kõrgem kui euroliidu keskmine (20 protsenti).
Miks see nii on, seda Toots ja Lauri siiski veel öelda ei julge. «Kuna tegemist on väheuuritud fenomeniga, ei ole veel teada, mis kokkusobimatust põhjustab – kas selle peamised tegurid paiknevad majanduse struktuuris või haridussüsteemis.»
Ometi oskavad nad öelda, mis aitab seda probleemi tõenäoliselt ületada. «Küll aga võib Euroopa Komisjoni poliitikasuunistest välja lugeda, et hea lahendus hariduse ja majanduse ebakõlade vähendamiseks usutakse peituvat loovuse ja ettevõtlikkuse õpetamises.»
Kui aga uurida, kas Eestis õpetatakse tõepoolest loovust ja ettevõtlikkust liiga vähe, siis selgub Tootsi ja Lauri sõnul huvitav vastuolu – dokumendid räägivad neist mõistetest palju, kuid tegelikkuses neid ei väärtustata.
«Meie põhikooli õppekavas leidub teiste maadega võrreldes kõige enam sõnu «loovus» ja «innovatsioon», kuid küsitletud õpetajatest pidas loovuse õpetamist vajalikuks vaid 13 protsenti, mis oli Euroopa Liidu madalaim näitaja,» kirjutavad Toots ja Lauri raportis. Soomes ja Rootsis on näiteks loovuse-meelt üle 60 protsendi õpetajatest.