/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2010/02/20/316806t1ha8fb.jpg)
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kantsler Urmas Viilma ütles, et rahvaloendusel esitatud küsimustele antavatest vastustest ei saa teha Eesti tegeliku usulise maastiku kohta üldistavaid järeldusi.
EELK: rahvaloenduse tulemus annab religioonist moonutatud pildi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viilma ütles ERR Uudistele, et statistikaameti täna avaldatud pressiteatest ei selgu, kui palju oli arvuliselt kokku neid, kes usuküsimustele vastasid, sest vastamine nendele küsimustele oli vabatahtlik.
«Kas oli vastamata jätnute arv 10 000 või 100 000?» tõstatas Viilma küsimuse ja märkis, et kui inimene küsimusele ei vastanud, ei tähendanud see, et ta ei usu või ta kirikusse ei kuulu.
Ta lisas, et ka see on kummaline, et alla 15-aastaste laste puhul polnud võimalik määratleda nende usutunnistust, kuigi laps võib olla ristitud ja kuuluda kirikusse.
«Minule annab rahvaloendusel usku puudutavate küsimuste selline püstitus kindla sõnumi, et vastused loetakse küll kokku ja tehakse ka vastavad järeldused, kuid eesmärgiks ei ole olnud saada võimalikult täpset tulemust, vaid saada mingi tulemus, sest konkreetsed andmed jäid loendamata hinnanguliselt isegi kuni 25 protsendi ulatuses kogu Eesti elanikkonnast,» sõnas kantsler ja lisas, et tema hinnangul pisendab ja marginaliseerib rahvaloenduse metoodika kunstlikult tegelikku pilti Eesti elanikkonna suhtumisest ususlise kuuluvuse küsimustesse.