Jahiseadus sai riigikogus napi heakskiidu

Foto: Elmo Riig / Sakala

Riigikogu võttis täna napi häälteenamusega vastu palju eriarvamusi tekitanud uue jahiseaduse, mis hakkab kehtima 1. juunil.

Seaduse poolt hääletas 45 võimuliitu kuuluvat riigikogu liiget ning selle vastu oli 39 opositsioonilist keskerakondlast ja sotsiaaldemokraati.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Karel Rüütli avaldas riigikogus arvamust, et senisele asurkonnakesksele jahindusele on uus seadus hukatuslik, sest toob endaga kaasa ulukite üleküttimise.

Tema sõnul peletavad muudatused metsast eemale lihtsa maa- ja metsamehe, kes asendatakse jõuka välismaise rahajõmmiga. «Kindlasti satub ohtu maakogukonnas eksisteerinud enamjaolt meeste, aga viimasel ajal ka üha enam naisi koondav ühistegevus, sest kes julgeb juhtida jahiseltsi või olla selle liige, teadmata, palju sa aasta lõpus pead hakkama füüri välja laskma,» lausus ta, pidades suurimaks ebaõnnestumiseks seaduse ulukikahjustuste hüvitamise peatükki.

Rüütli sõnul võib praegust koalitsiooni õnnitleda, sest lubatud seadus tehti ära ja raha sai õnnelikuks. «Kaotasid aga taas maal elavad inimesed ja kohe kindlasti metsas elavad loomad. Jääb ainult loota, et tulevikus ei pea me menetlema eelnõu, kus vabatahtlikud pritsimehed hakkavad inimestele korvama kahju seoses sellega, et majaomanikul põles ära tema vara ja pritsimehed ei jõudnud õigel ajal kohale,» ütles ta.

Aastaid ette valmistatud seadus käsitleb jahipiirkondade moodustamist ja kasutamist, jahiulukite seiret, küttimismahtu ja -struktuuri, kuid ka jahiulukite tekitatud kahju hüvitamist ning riiklikku järelevalvet ja vastutust.

Keskkonnaministeeriumi teatel lahendab uus seadus olulise probleemi, mis puudutab omandiõigust. Ministeeriumi sõnul on jahindus praegu sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudub õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse. Nimelt valitseb jahinduses siiani olukord, kus eraomandisse kuuluv maa on lülitatud omaniku nõusolekuta sunniviisiliselt Nõukogude Liidu aegadest pärineva jahipiirkonna koosseisu.

Sisuliselt ainus õigus, mis jahipiirkonda kuuluval eraomanikul praegu on, on nii-öelda õigus kanda sajaprotsendiliselt kogu kahju, mida metsloomad tema omandisse kuuluval maal tekitavad. Vana seaduse alusel võib maaomanik küll keelata ka oma maal jahi pidamise, mis toob aga kaasa veelgi suuremad kahjud, sest sel juhul ei küti keegi enam põllukahju tekitavaid metssigu või metsakahju tekitavaid põtru ja metskitsi.

Uue jahiseaduse kandev mõte on keskkonnaministeeriumi teatel maaomanike ja jahimeeste koostöö. Seadusega luuakse alus, et jahiselts ja maaomanik seaksid sisse lepingulised suhted ja lepiksid kokku, millistel tingimustel ja kuidas eraomaniku maal jahti peetakse. Kokkuleppe üks osa peaks olema ka see, kuidas konkreetsel maal jahiloomade tekitatavat kahju ennetatakse ja kompenseeritakse.

Kui mingil põhjusel ei ole võimalik lepinguid sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahiseltsilt kahjude osalist kompenseerimist kuni 100 euro ulatuses hektari kohta. See toimub keskkonnaministri kinnitatud metoodika alusel ning kahju hindajaks on atesteeritud põllu- ja metsamajanduse konsulendid. Õigus kompensatsiooni nõuda tekib vaid siis, kui omanik on jahiseltsi eelnevalt võimalikest kahjustuskohtadest nõuetekohaselt teavitanud.

Selliste kahjude tasumiseks moodustavad jahiseltsid või jahimeeste selts reservfondi, mille kaudu on jahimeestel endil võimalik reguleerida oma liikmetelt maksete kogumist ja eelkõige lepingutega katmata aladel erakorraliselt tekkivate kahjude tasumist. Reservfondist tehtavatest erakorralistest kahjudega seotud väljamaksetest on võimalik taotleda kord aastas kuni 30 protsendi ulatuses toetust keskkonnainvesteeringute keskusest. Toetuse laeks on eelneval aastal jahimeeste makstud aastatasu suurus.

Uue jahiseaduse alusel lepitakse edaspidi mõlema huvitatud osapoole ja riigi osalusel kokku seegi, kui palju loomi kütitakse. Maakondades luuakse selleks maaomanike, jahimeeste ja riigi esindajatest koosnevad jahindusnõukogud, mille kaudu toimub nii küttimismahtude kokkuleppimine kui ka näiteks jahipiirkondade piiride muutmine.

Jahipiirkonnad säilivad ning nende seniste kasutajate kasutusõiguse lubasid pikendatakse 10 aastaks. Samas tekib tulevikus võimalus jahiselts välja vahetada, kui seda nõuab vähemalt 51 protsendi kinnistute omanikest ja vähemalt sama suur osa jahipiirkonna pindala omanikest.

Selline lahendus annab keskkonnaministeeriumi hinnangul maaomanikele seni puudunud võimaluse rääkida kaasa, kes nende maal jahti peab, ning tagab ka selle, et väikemaaomanike huvid on kaitstud ja otsuseid ei saa teha vaid paari suurmaaomaniku soovidest lähtuvalt. Samuti ei pikendata edaspidi kasutusõiguse luba automaatselt, vaid selleks peab olema jahindusnõukogu heakskiit.

Et veenduda jahimeeste oskuses relvaga ümber käia, säilib uue seaduse kohaselt laskekatse nõue. See kehtib ka välismaalastele, kui nad ei ole samalaadset katset sooritanud välisriigis. Ka võib tulevikus väikeulukite küttimiseks kasutada vibu, mis eeldab nii jahimehe eksami kui laskekatse sooritamist.

Eestis on ligikaudu neli miljonit hektarit jahimaad, sellest umbes neljandik on riigimaa ja ülejäänu jaguneb paarisaja tuhande eraomaniku vahel. Jahipiirkondi on Eestis 330 ja jahimehi 15 620.