Täna Mustpeade Majas toimuval Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kongressil valiti erakonna esimeheks endine suursaadik Venemaal Mart Helme. Tema poolt hääletas 257 kongressi delegaadist 253.
Mart Helme: EKRE ongi see uus oodatud jõud Eesti poliitikas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Helme ütles oma programmilises kõnes, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ongi see uus jõud, mida kõik on oodanud.
«Kõik, kes te unistate paremast Eestist, kõik, kes te jagate meie programmilisi vaateid, ärge vaevake ennast sektantlusega, ärge otsige tühiseid erimeelsusi vaid otsige koosmeelt – ja ühinege meiega. Kõik, kes te olete oma vanades erakondades pettunud – tulge meiega. Ja kõik, kes te ei taha enam anda oma häält jõududele, kes teid on lakkamatult alt vedanud – toetage meid.»
«Kahekümne kahe aastaga ehk ligemale ühe inimpõlvega on Eestis välja joonistunud rida kroonilisi haigusi, mis on paljuski krooniliseks muutunud just tänu seni riigis ellu viidud poliitikale.» Sellised haigused on demograafiline kriis ja paduliberaalsest ideoloogiast tingitud amoraalsed hoiakud.
Eestist raha välja viimine tuleb peatada
Helme ütles, et kriisidest välja tulekuks peab EKRE vajalikuks asutada riikliku panga, kuhu koondatakse kõigi riigiasutuste ja omavalitsuste vahendid, mis praegu teenivad tulu võlakriisi tekitanud välismaistele kommertspankadele. See pank toimiks ühtlasi ka pikalaenupangana noorte perede eluasememurede lahendamiseks.
Samuti tahaks EKRE katta riigieelarvest täies mahus laste huvialaringide ning õppevahendite kulud ja tagada tasuta õppe kõigile neile üliõpilastele, kes sõlmivad riigiga lepingu, millega nad kohustuvad teatud arvu aastaid pärast ülikooli lõpetamist töötama Eesti hüvanguks.
Helme nägemuses võiks erakonna eeskujuks välispoliitikas olla Suurbritannia peaminister David Cameron. «Ma arvan, et me peaksime oma europoliitikas Cameroni liini käsitlema hea eeskujuna. Igal juhul peab meie europoliitika välistama Eesti muutumise suuriikide ja eurobürokraatide mängukanniks. Konservatiivne Rahvaerakond ei näe Eestil kohta Euroopa Ühendriikides.»
Helme sõnul järgib erakond põhimõtet, et ilma Venemaa poolsete vastutulekuteta ning eesti rahvalt referendumil luba küsimata nende juhitav valitsus uuele piirilepingule allkirja ei anna.
«Olukorra muudab veelgi vastuvõetamatumaks asjaolu, et Venemaa vajab piirilepingut viisavabaduse sõlmimiseks Euroopa Liiduga. Viimane tähendab meile aga Trooja hobuse sisselaskmist oma müüride vahele ehk siis ukse avamist idast tulevale massimmigratsioonile ja kuritegevusele.»
Sisepoliitikas agressiivne intervensionism
Helme mõistis hukka IRLi tõmbekeskuste haldusreformi kava, kuna tema sõnul pole Eestis tõmbekeskusi, vaid need on teistes riikides, mis eesti tööjõudu vääriliselt hinnata oskavad.
«Meie poliitikaks siin peab olema agressiivne interventsionism. Valitsus peab regionaalpoliitikasse sekkuma nii omavalitsustele piisava tulubaasi tagamisega kui aktiivse tööturupoliitikaga, ettevõtlust käivitavate investeeringute, administratiivsete ümberkorraldustega ja toimiva haridusvõrgu tagamisega,» ütles Helme.
«Eestit kimbutava vaesuse vastu ongi tegelikult vaid üks rohi: töö. See, mis toob inimesed tagasi maale ja eestlased tagasi kodumaale, on mõtestatud tööga saadud väärikus ja sel moel vaikselt kuid kindlalt kasvav jõukus.»
Riigis tuleks Helme sõnul hoida perspektiivitunnet. Nii ei tohiks ühegi riigifirma töötaja palk ületada peaministri oma ja riigikogulase palk võiks olla praegusest poole väiksem. Kindlasti tuleks ära kaotada kuluhüvitiste korruptiivne süsteem.
«Kuidas kavatseme teha eestlased jõukaks ja Eesti rikkaks? Lühike vastus on: rahvusliku majanduse üles ehitamisega. See tähendab kodumaise ettevõtluse – eriti maamajanduse – kaitsmist kõlvatu konkurentsi eest nii hargmaiste suurkorporatsioonide dumpingu kui eri suurusega eurotoetuste vastu.»
Helme peab vajalikuks kaudsete maksude ja kütuseaktsiisi vähendamist ja elektriaktsiisi kaotamist. «Need on maksud, mis löövad kõige valusamalt kõige vaesemat inimest. Samas peame hädavajalikuks maksustada tuluna raha, mille rahvusvahelised firmad, eriti pangad, viivad Eestist välja. Oleme veendunud, et maksualandused toovad kaasa majanduskasvu, mis juba mõne aastaga taastab maksulaekumised samale tasemele, kui see oli enne maksude langetamist.»