Päevatoimetaja:
Meinhard Pulk
Saada vihje

Võrumaal mõrvatud metsavendade surnukehi rüvetati

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Madis Filippov
Copy
Puutlipalu punkrilahingus julgeolekujõudude vastu võideldes metsavennana langenud Richard Vähi tütar Üviga.
Puutlipalu punkrilahingus julgeolekujõudude vastu võideldes metsavennana langenud Richard Vähi tütar Üviga. Foto: Erakogu

Võrumaal 1953. aastal mõrvatud metsavendade surnukehi rüvetati. Peale pähe ja rindu tulistamist peksti metsavendade näod puruks ning tõenäoliselt sõideti laipadest autoga üle.

2011. aastal teatati kaitsepolitseiametile sõjahaua või salajase matmispaiga tunnustega kohast Võru vallas Reedopalu metsas, kirjutatakse kaitsepolitsei aastaraamatus.

Kapo asus teateid kontrollima Nõukogude võimuorganite poolt tsiviilisikute tapmist käsitleva kriminaalmenetluse raames inimsusvastase süüteo ja tsiviilelanikkonna vastase ründe tunnustel.

Augustis 2011 tegid kaitsepolitsei uurijad koos kaasatud ekspertidega sündmuskohal esimesed väljakaevamised, mis tõid märgistamata ühishauast päevavalgele kümne inimese luustikud tsiviilrõivaste jäänustega.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI) tehtud põhjalik ekspertiis tuvastas, et ühishauda maetud seitse meest (sealhulgas üks alaealine nooruk) ja kolm naist olid surnud vägivaldsesse surma vähemalt 40 aastat tagasi.

Eksperdiuuringutega tuvastatud vigastused maalisid inimeste surmast ja surnukehade rüvetamisest jubeda pildi, mis ei lange kokku tüüpiliste lahingus saadud vigastustega. Ohvreid oli korduvalt tulistatud täpselt pähe ja rindu, teistes kehapiirkondades esines kuulihaavu oluliselt vähem.

See viitab abitus seisundis, näiteks haavatud ohvri sihilikule tapmisele väikeselt vahemaalt valanguga või korduvate üksiklaskudega samast suunast. Peale selle oli inimesi tugevalt pekstud kõva tömbi piiratud jäiga kontaktpinnaga esemega pähe ja näkku.

Tõenäoliselt olid tapetute näod surmajärgselt püssikabadega sisse pekstud, et raskendada nende äratundmist, kui kohalikud elanikud peaksid ühishaua avastama. Samuti on mitmel ohvril vaagnaluude murrud, mis võivad olla tekkinud raske tömbi eseme löögist või tugevast survest, näiteks autoga kehast ülesõitmisest.

Postimees kirjutas juhtunust märtsis. Lugu on üleval siin.

Märksõnad

Tagasi üles