Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Suurimad julgeolekuohud: elamislubade müük ja rahaküsimine Venemaalt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Madis Filippov
Copy
Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne.
Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne. Foto: Illustratsioon: Alari Paluots

Inimesed peavad eelmise aasta skandaalidest Eesti julgeolekule kõige ohtlikumaks elamislubade müüki ning Keskerakonna poolt rahaküsimist Venemaalt, selgub värskest uuringust.

Turu-uuringute AS viis enne ajaloolist priiuse põlistamise päeva läbi omnibussküsitluse, et uurida Eesti elanike arvamusi eelmiste aastate suuremate skandaalide kohta.

Inimestel paluti hinnata, kas eelmiste aastate poliitikamaastikku raputanud skandaalid on Eesti kestmisele julgeolekuohuks või hinnatakse nende mõju väheseks.

Lisaks uuriti inimeste arvamust majandusminister Juhan Partsi tegevuse suhtes, kelle haldusalas on samuti palju kõneainet andnud sündmusi.

Küsimusi esitati suuremate meediatähelepanu saanud sündmuste kohta – alates hiliseimatest sündmustest Silvergate'i osas, elamislubadega kauplemise skandaali ja Venemaalt raha küsimise skandaali kohta

Suurimaks ohuks Eesti julgeolekule peetakse IRLi juhtivliikmete poolt elamislubadega kauplemist Venemaa kodanikele. Väitega, et tegu on ohuga Eesti julgeolekule nõustus täielikult või oli pigem nõus kokku 50 protsenti vastajatest (täiesti nõus 25 protsenti ja pigem nõus 25 protsenti, pigem ei olnud nõus 20 protsenti ja ei olnud nõus 15 protsenti).

Siin eristusid eesti keelt kõnelevate inimeste arvamused mitteeestlaste omadest olulisel määral. Tervelt 64 protsenti eestlastest pidas seda julgeolekuohuks samas kui muud keelt kõnelevate inimeste seas oli see vaid 15 protsenti.

Samuti pidasid ligi pooled vastajatest julgeolekuohuks Keskerakonna poolset rahaküsimist Venemaalt – kokku 47 protsenti (täiesti nõus 24 protsenti ja pigem nõus 23 protsenti, pigem ei olnud nõus 19 protsenti ja ei olnud nõus 15 protsenti).

Ka siin erinesid eesti keelt rääkivate inimeste arvamused suuresti muukeelse elanikkonna arvamustest - kui eesti keelt rääkivad inimesed hindasid seda 60 protsenti ulatuses ohuks Eestile, siis muukeelsed inimesed vaid 10 protsenti ulatuses.

Väiksema mõjuga ohuks Eestile peeti olukorda kus märgatav osa Sotsiaaldemokraatliku erakonna rahastamisest on seotud transiidiärimees Oleg Ossinovski ja tema lähikondsetega. Seda pidasid ohuks Eestile vaid 32 protsenti vastajatest (täiesti nõus 11 pigem nõus 21, pigem ei ole nõus 26 protsenti, ei ole nõus 14 protsenti).

Ka siin oli lahknevus eesti keelt kõnelevate inimeste arvamuses ja muukeelsete arvamuses. Eesti keelt kõnelevad inimesed hindasid 39 protsenti sellist olukorda Eestile ohuks, samas kui muukeelsed kokku vaid 12 protsenti ulatuses.

Kõige vähesema mõjuga ohuks Eestile hinnati Reformierakonnaga seotud Silvergate skandaali, kus küsiti vastajatelt kui ohtlikuks peavad nad Silver Meikari poolt Reformierakonnale tundmatute ärimeeste raha annetamist.

Kokku peeti seda ohuks 28 protsenti vastajate poolt (täiesti nõus 9 protsenti, pigem nõus 19 protsenti, pigem ei ole nõus 30 protsenti, ei ole nõus 16 protsenti). Eestikeelsetest vastajatest pidas seda julgeoleku ohuks 32 protsenti ja muukeelsetest 16 protsenti.

Omnibussküsitlust viib Turu-Uuringute AS läbi igakuiselt. Turu-Uuringute ASi tegevjuht Tõnis Stamberg täpsustas, et aeg-ajalt, kui küsitluses on ruumi, lisatakse sinna näiteks päevapoliitilisi ja majandust puudutavaid küsimusi. Stamberg kinnitas, et tellijat sellele uuringule ei ole.

Ta selgitas, et küsiti, kui suure julgeolekuohuna inimesed üht või teist skandaali näevad.

Turu-uuringute AS Omnibussküsitlus viidi läbi 6-18 märtsil käesoleval aastal. Omnibussküsitlust viib Turu-Uuringute AS läbi igakuiselt. Omnibussküsitluse sihtrühma moodustavad Eesti elanikud vanuses 15-74, valimi suurus on 1000 vastajat.

Märksõnad

Tagasi üles