Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/01/15/1524198t1hf375.jpg)
Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, Lätist pärit Nils Muižnieks ütles kolmepäevase Eesti-visiidi järel, et kõikidele siinsetele mittekodanikest vanemate lastele tuleks sündides kodakondsus anda.
Muižnieks märkis, et Eestis on 1200 kodakondsuseta last, kuid kõigile lastele tuleks sündides kodakondsus anda isegi siis, kui nende vanematel seda pole. «On lapse parimates huvides, et tal oleks sünnist saati kodakondsus, kuna see on võtmeks kõigist inimõigustest täielikult osasaamise juurde,» ütles volinik.
Ta kiitis Eesti jätkuvat tööd lastekaitseseaduse reformimisel ja rõhutas, et igas omavalitsuses peaksid tegutsema kvalifitseeritud lastekaitsetöötajad. Samuti märkis Muižnieks, et laste hooldusõiguse küsimustes tuleks ka neid endid kuulda võtta ning tõi eraldi välja, et Eestil on vaja arendada psühhiaatrilisi ja psühholoogilisi tugiteenuseid lastele.
Volinik kutsus Eesti valitsust üles keelama laste kehalise karistamise kõigil tingimustel. «Kehalise karistamise seadusega keelamine saadab selge signaali, et igasugune lastevastane vägivald, sealhulgas ka kodus, on vastuvõetamatu,» selgitas ta.
Muižnieks tõi ka välja, et majanduskriisi tõttu kasvas absoluutses vaesuses elavate laste arv 2010. aastal Eestis 18 protsendini ja kuigi majandus on nüüdseks taastunud, tunneb volinik muret sotsiaalse tõrjutuse ja pikaaegse töötuse pärast. «Laste absoluutse vaesuse ja noorte pideva töötusega tegelemine tuleb prioriteetideks seada,» ütles ta.
Samuti avaldas Muižnieks muret puuetega inimeste olukorra pärast ja ütles, et Eestil tuleb süsteemselt pingutada, et riigis võrdsust tagada. Volinik soovitas võimudel tugevdada ka soovoliniku institutsiooni, et see saaks edukamalt aidata vähemusi ja teisi haavatavaid gruppe.
«On tungiv vajadus suurendada töötajate ja tööandjate seas teadlikkust etnilisest diskrimineerimisest ja parandada kaebuste esitamise mehhanisme,» ütles Muižnieks. Ta lisas, et soovolinik ja õiguskantsler saaksid väga palju ära teha diskrimineerimisega võitlemisel ja uurida majanduskriisi mõjusid inimõiguste olukorrale.
Muižnieks küll tunnustas Eesti pingutusi õiguskaitse paremini kättesaadavaks muutmisel kohtutasude vähendamise näol ja katseid kohtuprotsesside pikkust lühendada, kuid märkis samas, et parandada tuleb puuetega inimeste ligipääsu kohtusüsteemile.