Riisalo: viimastel sündmustel on teatav mõju IRLi reitingule

Tiit Riisalo (IRL). Foto: Toomas Huik

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretäri Tiit Riisalo hinnangul on sundparteistamise süüdistustel ning politsei- ja piirivalveameti peadirektori valimise ümber toimuval teatav mõju erakonna reitingule, kuid tema sõnul on nendes juhtumites müra rohkem kui asi seda vääriks.

«Reitinguid ei saa ignoreerida, aga konstantse iludusvõistluse tingimustes ei saa normaalselt tööd teha. Me lähtume oma igapäevases töös sellest, mida on vaja ära teha, mitte sellest, kuidas see meie reitingut mõjutab. Märtsikuu populaarsusuuringus on väikesed kõikumised olnud, need jäävad mõõtmisvea piiridesse, aga võib oletada, et teatud mõju on IRLi toetuses olnud, ka selles, mille fookusesse me oleme viimasel ajal sattunud,» ütles Riisalo BNSile.

Riisalo sõnul keskendub IRL praegu haridusreformi ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmise teemadele. «Kui need asjad õnnestuvad, siis kehtib kõnekäänd, et «tibusid loetakse sügisel». Hinnang meie tööle antakse sisuliste asjade, mitte vormiliste küsimuste pärast,» märkis Riisalo.

Kommenteerides koalitsioonipartneri Reformierakonna toetuse tõusu juba mitmendat kuud järjest, tõdes Riisalo, et see on loomulik. «Reformierakonnal on läbi ajaloo olnud suur hulk toetajaid. Viimase 6-8 kuu jooksul see hulk dramaatiliselt vähenes, nüüd on olukord stabiliseerinud ja mingi hulk Reformierakonna toetajaid on taas meie koalitsioonipartnerit toetama asunud,» nentis Riisalo.

Kommenteerides Keskerakonna stabiilset toetust hoolimata märtsis puhkenud niinimetatud ametikohatasuskandaalist, tõdes Riisalo, et Keskerakonnal ongi kindla toetajaskonnaga nišš ning välised tegurid seda toetajaskonda eriti ei mõjuta. «Välised asjad ei mõjuta Keskerakonda suurel määral seni, kuni erakonnas endas midagi dramaatilist ei juhtu. Seni on toetus kõikunud vähe ja sinna, kus Keskerakonna toetus on, see ka jääb,» märkis ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE), Keskerakonna ja Reformierakonna toetus märtsis peaaegu võrdsustus, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud TNS Emori üle-eestilisest küsitlusest.

Kui praegu toimuksid riigikogu valimised, hääletaks sotsiaaldemokraatide poolt 27, Keskerakonna poolt 26 ja Reformierakonna poolt 25 protsenti valijatest.

Kuu varasemaga võrreldes kasvas toetus Reformierakonnale kahe ning sotsiaaldemokraatidele ühe protsendipunkti võrra. Keskerakonna toetus jäi samale tasemele. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus oli märtsis 15 protsenti ehk kahe protsendipunkti võrra väiksem kui kuu varem.

Reformierakonna toetus hakkas vähenema mullu suve lõpus. Kui veel augustis toetas Reformierakonda 39 protsenti valijatest, siis jaanuariks oli toetus langenud 20 protsendile. Alates veebruarist on Reformierakonna toetus taas kasvama hakanud.

Kahe opositsioonipartei kogutoetus oli märtsis 53 ja kahel koalitsiooniparteil 40 protsenti. See suhe ei ole kuu varasemaga võrreldes märkimisväärselt muutunud.

Parlamendivälistest erakondadest oli märtsis kõrgeim roheliste toetus, kellele annaks riigikogu valimistel oma hääle kolm protsenti valijatest. Konservatiivset Rahvaerakonda, Iseseisvusparteid, Kristlikke Demokraate ning üksikkandidaate toetas üks protsenti vastanutest.

Emor küsitles rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel 915 valimisealist kodanikku nende kodudes. Emor esitab andmed vaid neist vastajatest, kel on olemas erakondlik eelistus. See muudab reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Märtsis oli «ei oska öelda» osakaal 39 protsenti, mis on seitsme protsendipunkti võrra enam kui veebruaris.