/nginx/o/2012/06/12/1161866t1h62c9.jpg)
Põtrade arvukus Eestis on loenduste järgi maksimaalne, mida lubab keskkonnastrateegia, ning paljud metsaomanikud on kimpus põtrade poolt tekitatud kahjudega.
Metsaomanikud on kimpus põtrade tekitatud kahjudega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Padise metsaomanik Ando Eelmaa näitas «Aktuaalsele kaamerale» oma 15 aasta vanust männinoorendikku ning arutles, kas metsas peaks kasvatama põtru ja lepavõsa või peaks piirama põtrade arvu, et metsaomanikud saaks ka väärtuslikumaid puid istutada, vahendas ERR Uudised.
«Põdra poolt kooritud männid võivad mõne aja pärast taastuda ja igasuguseid toredaid kujusid võtta, kuid palki sealt enam ei saa,» rääkis metsaomanik, kes lisas, et põdralaskmise normid peaks olema paindlikumad - kui arvukus ilmneb valusasti metsakultuuride peal, peaks põtru küttima rohkem.
Praegu hinnatakse, et Eestis elab umbes 12 000 põtra, mis on keskkonnastrateegia kohaselt maksimaalne lubatav arv.
Keskkonnateabe keskuse spetsialist Rauno Veeroja pakub metsaomanike lohutuseks uut jahiseadust, mille kohaselt luuakse maakondades jahindusnõukogud, mis saaks laskmislimiite jagada olenevalt kohalikest oludest.