Töötasu suurus üllatab õpetajat pea igal palgapäeval

Ühiskonnaõpetuse ja filsoofia õpetaja sai palgatõsus märtsi palgaga kätte: «Haridusministeerium ütleb, et keskmine palk on 800 euro juures, aga kui palju neid õpetajaid tegelikult on, kes niisugust palka saavad?!» Foto: Toomas Huik

Enamik õpetajaid on lõpuks palgatõusu kätte saanud ja näinud, et numbriliselt jääb see täiskoha puhul 60-70 euro kanti, samas on õpetajate palkadega seonduv väga segane ja õpetajad ei tea enamasti, kui suur summa neil palgapäeval arvele jõuab.

«Meil Poska koolis (Tartu Jaan Poska gümnaasium – toim) on uus palk tulnud ja nagu see on keskmiselt pidanud 11 protsenti tõusma, siis sinnakanti see ongi jäänud,» ütles füüsikaõpetaja ning Eesti Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri. «Numbriliselt tõusid Tartus kõigi õpetajate palgad ühepalju, kuid protsentuaalselt said nooremõpetajad ja õpetajad suurema palgatõusu kui vanemõpetajad ja pedagoog-metoodikud.»

Tallinna Nõmme ja kesklinna vene gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse ja filosoofia õpetaja Indrek Riigor saab kummagist koolist osalise koormuse eest mõnikümmend lisaeurot. Keskmine palgatõus täiskoormuse puhul jääb 60-70 euro kanti.

«Õpetajad on palgateemal tohutult iroonilised ja jutt «haridustoetusest» on saanud juba kõnekäänuks. Raha on näpuotsast juurde puistatud, aga põhiküsimus on milleski muus: õpetaja koormus ja selle eest mastav tasu. Segane on ka, kuidas saadakse kokku õpetaja keskmine palk. Enamus õpetajaid keskmist palka ei saa, sest nad ei tööta täiskooormusega ühes koolis,» võttis Riigor kokku. «Palkadega on väga segane värk – palgad on küll paljudel käes, kuid mina küll ei ole kuulnud, et mõnes koolis oleks ka uute numbritega töölepinguteni jõutud, rääkimata professionaalsetest palgaläbirääkimistest.»

Riigori viidatu tähendab, et õpetajad saavad praegu oma palganumbrid teada pangakontolt, mitte nii, nagu normaalses töösuhtes asi käima peaks, et tööandja ja töövõtja lepivad omavahel töölepingu lisas kokku, millised on uued palganumbrid. Sellise käitumise üks põhjus on vähemalt Tallinnas ja Tartus olnud koolijuhtide soov maksta õpetajatele palgatõus lõpuks välja. Alles märtsis sai koolidesse jõudva palgaraha hulk enam-vähem selgeks.

Tallinnas ja Tartus on segadust ja teadmatust põhjustanud ka see, et linnavalitsejad ja haridustöötajate ametiühingud pole kollektiivlepingu tingimustes lõpuni kokku leppinud.

Voltri tõdes, et kõigis Tartu koolides ei pruugi seetõttu suurem palk ka märtsis jagatud olla.

Sama seis on Tallinnas, kus ametiühingud on jätkanud aktiivset tegevust õpetajate palkade eest ning kaubelnud välja veidi suurema miinimumpalga tõusu kui Eestis tervikuna. Kollektiivlepingute allkirjastamine nii Tartus kui Tallinnas ootab veel kokkuleppeid lasteaiaõpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide palga osas.

«Kõik direktorid pole nõus, et kollektiivlepinguga ühtselt kõrgemad palgamäärad Tallinnas kehtestame, aga direktorid on erinevad,» põhjendas Veesaar, viidates kartusele, et direktorid võivad ebaõiglaselt oma lemmikõpetajaid soosida.

Tegelikult on koolijuhid ka siiani leidnud võimalusi maksta parematele õpetajatele kõrgemat palka – näiteks nn mängides tunnikoormusega. Kui õpetaja norm on 18 tundi nädalas klassi ees, siis saab talle näiteks 24 tegeliku tunni puhul kuue tunni eest poolteisekordset tunnitasu maksta. Samas 24tunnise normkoormusega õpetaja saab 24 tunni eest tavalist tasu.

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri sõnul on tema koolis pedagoog-metoodikuid, kes teenivad kuus rohkem kui direktor. Agur pidas seda igati õiglaseks, kuna niisuguste õpetajate puhul on tegu isegi rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistidega, kes teevad väga palju tööd.

Millised õpetajate palganumbrid nüüd siis täpsemalt on?

Ühe Tallinna kooli vanemõpetaja palgalipikult võib lugeda, et tema põhipalk oli aasta algul 766 eurot ning nüüd on 820 eurot. Sellele lisaks saab ta klassijuhatajatasu ning kümmekonna lisatunni eest poolteisekordset tasu. Sageli annab ta ka poolteisekordse hinnaga asendustunde. Õpetaja oli veidi üllatunud, et aasta algul maksti talle klassijuhatamise eest isegi rohkem kui nüüd – 150 euro asemel 130 eurot.

Kõiki summasid kokku lüües teenis vanemõpetaja veebruaris 1154 eurot miinus maksud ehk 905 eurot, võrdluseks jaanuaris sai ta kätte 815 eurot. See tähendab, et vanemõpetaja palgatõus oli 90 eurot. Aprilllis ei pruugi vahe sama suur olla – sõltuvalt lisatundide ja muu lisatöö hulgast. Väiksemates koolides, kus kõigil õpetajatatel täiskoormust pole, ei saa ka palganumbrid 800-900 euroni ulatuda. Pigem räägivad paljud koolijuhid, et makstakse miinimumpalka ehk 715 eurot – miinus väiksem koormus ja maksud.

Haridusministeerium tegi sel nädalal esimese kokkuvõtte palgatõusudest, mis kajastasid jaanuaripalka. Sellest tabelist paistab, et üldine palgatõus jäi üle Eesti 7-8 protsendi kanti. Ilmselt veidi ennatlikult viibutas ministeerium näppu linna- ja vallavalitsuste poole, kes polnud jõudnud nõutud palgatõusu täies mahus välja maksta. Tegelikud uued palganumbrid paistavad alles pärast aprillis välja makstud palkasid analüüsides.

Vestlustest koolijuhtidega võib arvata, et kohalikud omavalitsused ja koolid isegi on olnud palga suuremal määral suurendamise osas ettevaatlikud – kohalikke eelarveid alles võetakse vastu ning hirmud on ka tuleva aasta ees, kui üldhariduse rahastamismudel muutub. Isegi, kui praegu on raha, et õpetajate põhipalka rohkem tõsta, siis juhul, kui näiteks õpilaste vähenemise tõttu tuleval aastal riigi haridustoetus väheneb, ei saa põhipalka vähendama hakata. Pigem võib koolijuht eelistada maksta praegu rohkem lisatasusid, mida on võimalik hiljem vajadusel vähendada.