/nginx/o/2012/04/23/1070488t1h7ab8.jpg)
Riigikogu kultuurikomisjoni soovil edastas haridus- ja teadusministeerium oma muudatusettepanekud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõusse, mille kohaselt oleks 2014. aastast riigieksami edukaks sooritamiseks vaja saavutada vähemalt üks hindepall.
Riigieksami edukaks sooritamiseks võib järgmisel aastal piisata ühest punktist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu kehtiva ja kolme aasta eest vastuvõetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tuleb järgmisest kevadest riigieksami sooritamiseks saada vähemalt 50 punkti.
Ettepaneku järgi tuleks 2014. aasta kevadel gümnaasiumi lõpetamiseks saada emakeele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamil vähemalt üks hindepall.
Samuti tuleb edukalt sooritada kooli õppesuunast tulenev koolieksam ning kolme gümnaasiumiaasta jooksul koostada õpilasuurimus või sooritada praktiline töö.
Riigieksamid jääksid kohustuslikuks
Ministeeriumi ettepanekul jääks riigieksamite tegemine kohustuslikuks. Riigi, omavalitsuste, koolide, õpilaste ning lapsevanemate jaoks on oluline, et oleks tagatud kvaliteetne ja ühtlane info koolis omandatud teadmiste kohta.
Kogutud info on vajalik ka hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks – kuidas planeerida või parandada riiklikku õppekava ning kuidas leida üles rohkem tuge ja tähelepanu vajavad koolid.
Lõpliku otsuse kooli lõpetamise kohta peaks langetama kool ja õpetajad, kes on õpilastega aastaid isiklikult kokku puutunud. Lävendi kaotamine suurendab õpilase vastutust enda edasise elutee eest ning kooli vastutust kvaliteetse hariduse andmisel – gümnaasiumihariduse peamine eesmärk ei ole riigieksamite sooritamine, vaid kvaliteetse ja mitmekesise hariduse omandamine, mis toetaks noore edasisi samme tema eluteel.
Kultuurikomisjonile esitatud ettepaneku järgi jääb ülikoolidele võimalus kasutada riigieksameid ülikooli vastuvõtmisel.
Eksami algne ülesanne oli anda võrreldavat infot
Riigieksamid loodi 1996. aastal, mil nende peamine eesmärk oli anda võrreldavat ja objektiivsemat pilt õpilaste ning koolide õpitulemustest. Samuti kasutati eksamitulemusi kõrgkooli sisseastumisel ning eksamiainete kaasajastamisel.
Aastal 2001 kehtestati 20 punkti lävend, mis muutis riigieksamite sooritamise gümnaasiumi lõpetamise eelduseks, hoolimata kooli ja õpetajate hinnangust õpilasele. 2010. aastal võimendati riigieksami gümnaasiumi lõpetamist kontrollivat funktsiooni sellega, et uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tõsteti soorituslävend 50 punkti peale.
Eksamisüsteemile on erinevad nõuded, tulenevalt sellest, kas seda soovitakse korraldada võrreldava info kogumiseks ja asjaosaliste toetavaks tagasisidestamiseks või lõpetamis- ja sisseastumisotsuste tegemiseks. Võrreldava info kogumise ülesanne eeldab õppekavas sätestatud elementaarsete teadmiste kontrollimist.
Lõpetamise kontrolli funktsioon loob surve kasutada raskeid ülesandeid. Lävendi tõstmine ja eksamite tähtsustamine lõpetamisel ning vastuvõtul on toonud kooli jaoks kaasa surve eksamiainetes tunniressursi ebaproportsionaalsele ja sisuliselt ebaõigele kasutusele – nn eksamidrilli.
See muudab riigieksami toel saadud info kallutatuks. Kõiki eesmärke korraga täita püüdes kahaneb süsteemi kvaliteet konkreetse eesmärgi täitmisel.
Praeguste riigieksamite statistika ning kitsa matemaatika katseeksami põhjal võib arvata, et 50-punktise lävendi rakendamisel kasvaks riigieksamitel läbikukkujate hulk või tuleks ebaõnnestujate vähenda miseks teha liiga lihtne eksam.
Kuna riigieksamit saab uuesti sooritada alles aasta pärast, siis võib suureneda noorte arv, kellel jääb gümnaasium lõpetamata. Viiekümnepunktine lävend tekitaks ülikoolidele raskusi sisseastujate taseme eristamisel, sest ei pruugi lõpetajaid enam piisavalt hästi eristada.