Haldusreform hakkab toimuma tõmbekeskuste mudeli alusel

Regionaalminister Siim Kiisleri täna avalikustatud kava kohaselt hakatakse haldusreformi edaspidi läbi viima tõmbekeskuste mudeli alusel, mille tulemusel peaks hiljemalt 2017. aastaks moodustuma Eestis 30–50 uut omavalitsust.

Kiisler ütles, et ministeerium kaalus kuut võimalikku mudelit: minivaldade, omavalitsusliitude, kihelkondade, tõmbekeskuste, maakondade või kahetasandiline mudel.

Nende kohta küsiti tagasisidet asutustelt, kohalikelt omavalitsustelt ja ekspertidelt, kellest 67 protsenti pooldas just tõmbekeskusi. Kihelkondade Eestit oleks eelistanud 11 ning nii minivaldade kui omavalitsusliitude mudelit kaheksa protsenti vastanutest. Kokku laekus 67 vastust.

Vastutus on omavalitsusliitude õlul

Tõmbekeskuste mudel näeb ette, et iga omavalitsusliit peab 2014. aasta septembriks välja valima oma maakonna olulisemad tõmbekeskused, mille ümber ühinema hakatakse.

Omavalitsus on oma otsuses vaba ega pea lähtuma maakonnapiiridest. Siiski, keskuste valiku suunised annab ette siseministeeriumi ettevalmistatav haldusreformi raamseadus, mis peaks vastu võetama juba tänavu detsembriks.

Ministeerium tahab, et moodustuvad omavalitsused oleksid suuruselt võrreldavad ehk igal uuel omavalitsusel oleks vähemalt 10 000 elanikku. Kiisler pakkus, et automaatselt oleksid tõmbekeskused kõik senised maakonnakeskused, aga nendeks võib valida ka asulaid, kus suur osa tagamaa inimestest käib tööl või koolis.

Kui umbes 30 minuti autosõidu kaugusel sellist asulat ei ole, võib piirkonnas tõmbekeskuseks valida ka kõige suurema potentsiaaliga asula. Kui aga võimalikke tõmbekeskusi on tihedalt, tuleks välja valida suurim. Ministeerium kalkuleerib, et väiksemates maakondades saab olema üks kuni kolm tõmbekeskust ja suuremates, nagu Harjumaa ja Ida-Virumaa, võib see number olla suurem. Selle arvestusega jääks alles 30-50 omavalitsust, aga numbrile piirangut ei seata.

Ühtlasi tähendab see, et praegused maakonnapiirid võivad muutuda. «Valitsusliidu arutelu oli selles suunas, et anda need piirid vabaks,» nentis Kiisler. «Samas ma näen, et enamikus maakondades on tugev soov oma maakonda hoida. Maakondade kadumist ma kindlasti ei ennusta - usun, et mitmed ühinemised saavad olema maakonna piirides.»

Kiisler möönis, et paratamatult tekib ühinemisel vaidlusi ning nende lahendamisega hakkab tegelema haldusreformi projektijuht Sulev Valner. Erimeelsused tuleb lahendada 2014. aasta lõpuks, pärast mida tegeleksid omavalitsused ainult ühinemisettevalmistustega. 2017. aasta sügisesed kohalike omavalitsuste volikogude valimised korraldatakse juba uute omavalitsuste jaoks. 

Kõige rahumeelsem kompromiss

Minister Kiisler tunnistas, et tõmbekeskuste mudel on kõigist pakutavatest realistlikum, sest tekitab kõige vähem hõõrumisi. «IRL on kogu aeg väljendanud seisukohta, et mingi sunnimehhanism on vajalik, teine koalitsioonipartner, Reformierakond on öelnud, et mingit sundi olla ei saa. See on nüüd kompromiss – riik annab tõuke, aga omavalitsused teevad oma valikud ise.»

Projektijuht Sulev Valner ütles, et mudel on koostatud nii, et selle edukus ei põhineks ainult kahe erakonna poolehoiul. «Konsensus peaks olema veelgi laiem. Juba kas või sellel põhjusel, et vahepeale jäävad ka riigikogu valimised, järelikult see tulemus peab sobima ka sellele valitsusele,  mis moodustub 2015. aastal. Muidu ju 2017 mingit reformi ei toimu.»

Valner loodab, et poolehoid mudelile tuleb laiapinnaline ega jää praeguste reformivastaste taha. «Ilmselt ei ole põhjust loota sellele, et reformi eestvedajateks saavad kohalike omavalitsuste tegelased, kellel on otsene mure isikliku töö pärast. Aga volikogude liikmed, ettevõtjad, seltsitegelased – nemad võiks selle mõtlemisega kaasa tulla küll.»

Valner ütles, et reform ei ole sellisel kujul kivisse raiutud ja muutusi võib veel tulla. «Mudeli puhul ei ole tegu täppisteadusega, aga võiks ka küsida, kas keegi pakub parema? Igal juhul tuleb aastaks 2017 kokkuleppele jõuda, sest määramatuse jätkumine on ühiskonnale väsitav.»

Ministeeriumi pakutud haldusreformi mudelid ja nende toetused:

Minivaldade Eesti (8 protsenti) - sisulisi muudatusi ei tehta ja senine omavalitsuskorraldus jätkub.

Omavalitsusliitude Eesti (8 protsenti) - praegused omavalitsused delegeerivad osa ülesandeid omavalitsusliidule.

Kahetasandiline Eesti (3 protsenti)- praegustele omavalitsustele lisandub maakonna piires teine valitav tasand.

Kihelkondade Eesti (11 protsenti) - riik annab tähtaja, et tekiksid vähemalt 3000 elanikuga omavalitsused.  Ühinemine vabatahtlik, kellel see ei õnnestu, selle liidab valitsus. Jääb 70–100 omavalitsust.

Tõmbekeskuste Eesti (67 protsenti) - riik nimetab tõmbekeskused, nende hulgast tuleb valida, kellega  ühineda. Kellel ei õnnestu partnerit leida, selle liidab valitsus. Omavalitsuses on üldjuhul  vähemalt 10 000 elanikku, omavalitsusi on 30–50. Maavalitsustest saab järelevalveorgan ja tasakaalustatud arengu tagaja.

Maakondade Eesti (3 protsenti) - määratud ajaks tuleb moodustada vähemalt 25 000 elanikuga omavalitsused, Hiiumaale võidakse teha erand. Kes partnerit ei leia, selle liidab valitsus. Omavalitsusi 20–25, nende piirid kattuvad enamasti praeguste maakondadega.

Omavalitsusreformi ajakava Kiisleri nägemuses

Märts 2013– regionaalminister esitab reformi seaduse väljatöötamiskavatsuse

August 2013  –  projektijuhi eestvedamisel  ja omavalitsuste, omavalitsusliitude, maavalitsuste ja ekspertide osalusel on valminud maakondade ettepanekud sealsete tõmbekeskuste osas

September 2013– regionaalminister esitab valitsusele omavalitsuskorralduse reformi elluviimise seaduseelnõu, mis sisaldab ka maakondadega läbiarutatud tõmbekeskuste nimekirja

Detsember 2013– Riigikogu võtab vastu omavalitsusreformi elluviimise seaduse

September 2014  –  omavalitsused on valinud tõmbekeskused, kellega ühineda  ehk kokku leppinud uutes loodavates KOV üksustes

November 2014  –  regionaalminister on lahendanud tekkinud eriarvamused, kui  omavalitsus pole suutnud otsust teha, soovitakse ühineda lahustükkidena vms

Detsember 2014  -  Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haldusterritoriaalse korralduse muutmise KOVide poolt kokkulepitud piires.

2015-2017– ühinemiste sisuline ettevalmistamine omavalitsustes

Oktoober 2017– volikogude valimine toimub juba ühinenud omavalitsuste piirides