Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/06/26/198918t1h7a06.jpg)
Justiitsminister Hanno Pevkur rääkis täna riigikogu ees, et turvalisuse tagamine vanglas peab olema elementaarne – enamik vange on paigutatud kahestesse kambritesse, kuid tegelik eesmärk on siiski see, et igal vangil oleks oma isiklik ruum.
Pevkur rõhutas täna riigikogus «Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018» 2012. aasta täitmise ettekannet tehes, et vangistuspoliitikas oleme saavutanud võrreldes teiste endise idabloki riikidega vägagi palju. Kriminaalne subkultuur on vähenenud, samuti on vähem vägivalda ja tapmisi.
«Turvalisuse tagamine vanglas peab olema elementaarne. Oleme suutnud enamiku vange paigutada kahestesse kambritesse, kuid tegelik eesmärk on ju siiski see, et igal vangil oleks oma isiklik ruum,» rääkis Pevkur. «See lahendab palju probleeme, mis mõjutavad nii taasühiskonnastamist kui ka vangla igapäevaelu.»
Tulemuslikuma vangistuspoliitika peamine eeldus on tema sõnul aga vangide ja personali suhtarvu parandamine. Just sellest tasakaalust sõltub, kas vangla on kurjategijate või vanglatöötajate nägu.
«2012. aastal sai esimene vang vanglast välja narkoravile, 2013. aastal loodame laiendada narkoravi asendusravina nii vanglast vabanevatele kui ka sinna veel mitte sattunud inimestele,» rääkis Pevkur.
Alkoholismiravi karistussüsteemis
Rääkides masskuritegudest, väitis minister, et nende taga pole enamasti oma tegevust ratsionaalselt kasu-kahju võtmes kaaluvad moraalitud inimesed, vaid pigem inimesed, kes just mõttetegevusega ei hiilga.
Tema sõnul on tegu eelkõige vägivallatsejate ning joobes autojuhtide puhul alkoholi kuritarvitajate ja varavastaste kuritegude puhul eelkõige narkosõltlastega. Teisisõnu on tegu komplekssete sotsiaalsete probleemidega inimestega.
«Sellegipoolest tuleb nende inimestega ka kriminaaljustiitssüsteemis tegeleda, nagu peame leidma ka kuriteoohvrite kaitsmise võimalusi,» lisas minister. «2012. aastal sai esimene vang vanglast välja narkoravile, 2013. aastal loodame laiendada narkoravi asendusravina nii vanglast vabanevatele kui ka sinna veel mitte sattunud inimestele.»
Pevkur seletas, et tulevikuteema on endiselt alkoholismiravi väljaarendamine ja karistussüsteemis kasutuselevõtt.
«Alati võib küsida, miks me pakume kurjategijatele teenuseid, mida ei saa endale lubada seaduskuulekas inimene,» rääkis ta. «Siin on olemas väga selge põhjendus: esiteks on see tulemuslikum ning vähendab uute kuritegude toimepanemist, teiseks on see ka vangistusest odavam.»
«Meil ei saa olla õigustust jätta kasutamata kuritegevust vähendavaid tõhusaid meetodeid või siis kasutada nende asemel midagi nii vähetulemuslikku ja kallist, kui seda on vangistus,» lisas Pevkur.