/nginx/o/2012/11/30/1464330t1h03e7.jpg)
Rahvusraamatukogu nõukogu esimees Igor Gräzin rääkis tänasel rahvusraamatukogu juubelinädalat tutvustaval üritusel, et paberraamat ei kao niipea arvutite ja e-lugerite pealetungist hoolimata, sest on mitmed žanrid ja tekstid, mis eeldavad just paberraamatuna lugemist.
Gräzin osutas tähelepanu, et rahvusraamatukogu on kolmest Eesti avalik-õiguslikust asutusest (rahvusooper Estonia, rahvusringhääling ja rahvusraamatukogu) ainuke, mis on vaikne. «Ringhäälingut me kuuleme 24/7, ooperit igal õhtul, aga raamatukogu on vaikne ja tundub, et teda peaaegu polegi. Temast kuuleb kahel juhul – praegu juubeli tõttu ja eelmine kord siis, kui selgus, et raha oli puudu.»
Ometigi tähendab Gräzini hinnangul raamatukogu väga palju ning see ei kao kunagi kuskile. «Raamatukogu on tähtis kui koht, kus on füüsiliselt raamatud, mitte ainult kettad.»
Raamatud on aga Gräzini sõnul väga olulised vähemalt neljal põhjusel. «Esiteks, on väga palju tekste, mida meil kõigil on väga vaja ja millele digiformaat lihtsalt ei sobi. Dante «Jumalikku komöödiat» ja Homerost ei ole võimalik läbi arvuti lugeda. Te loete 2-3 lehekülge ja sellega on asi ammendatud, lihtsalt sellepärast, et need vorm ja sisu omavahel ei klapi,» väitis Gräzin.
«Nii halba raamatut, nagu on keskmise tasemega Facebook, ei ole maailmas veel avaldatud.»
Teiseks on tema sõnul olemas rida tekste, mille lugemine ja millest arusaamine eeldab raamatu formaati. Näiteks tõi ta teadustööks vajalikud teosed, mis peavad olema sirvimiseks raamatu kujul, et neid oleks lihtsam hoomata. «Sellele, et raamatuformaat on ülimalt tähtis, on tähelepanu juhtinud kuulus raamatufilosoof Gabriel Zaid, kes osutas, et kui ostate iPadi, siis selle tarvitamisõpetus on raamat,» sõnas Gräzin. «See tähendab, et raamatu hoiavad alles kaks asja - sisukord ja sirvimine.»
Kolmandaks pidas Gräzin oluliseks raamatu sisu esteetika seost tema vormiga. «Raamat peab välja nägema nii, et see ütleb midagi sisu kohta. Raamat peegeldab nii seda ajastut, mil ta on kirjutatud, trükitud kui kirjastatud. Seda ei anna e-raamat kunagi.»
Neljandaks on raamat loomise viis. «Suhtumine on täiesti erinev sõltuvalt sellest, kas ma kirjutan essee, mis läheb avaldamisele, või essee, mille ma panen üles internetti. Kultuur, keel, suhtumine – kõik on absoluutselt erinev! Mispärast teadlased ajavad taga publikatsioone eelretsenseeritavates ajakirjades? Eelretsenseeritava Facebooki kohta pole keegi midagi kuulnud,» ironiseeris Gräzin. «Nii halba raamatut, nagu on keskmise tasemega Facebook, ei ole maailmas veel avaldatud.»
Gräzin leidis, et Eestis on praegu hea aeg, sest eesti keeles avaldatakse niivõrd palju raamatuid. «Eestis ei ole kunagi nii palju nii head kirjandust – või üldse kirjandust – avaldatud, kui praegu iga päeva juurde tuleb,» oli ta rõõmus. «Kas just see pole eestluse karjatus, et me teame küll, et 100 või 200 aasta pärast on ainult arvuti, aga me tahame eestlastena alles jääda ja me toodame oma parimat. Minu meelest me olemegi praegu maailma kõige kirjutavam ja intelligentsem rahvas,» kiitis ta. «Kui kaob raamat, kaob ära eesti keel ja eestlased.»
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)