Maanteeameti juht: uhkeid teeobjekte enam lubada ei saa, rõhk on säilitamisel

Kaupo Sirk ja Aivo Adamson. Foto: Liis Treimann

Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson rääkis täna pressibriifingul, et uhkete teeobjektide ehitamist enam lubada ei saa ning rõhk on olemasolevate teede säilitamisel. Adamsoni hinnangul kuluks kõigi riigimaanteede kordategemiseks 7 aasta jooksul 120 miljonit eurot aastas.

«Kokku on sel aastal maanteeameti eelarve 264,4 miljonit eurot, sellest 93,7 miljonit on finantseeritavad toetusfondide poolt,» rääkis Adamson. «See sisaldab ka selle aasta eraldisi kohalikele omavalitsustele 30,8 miljoni euro ulatuses.»

Adamson lisas, et toetusfondide raha saab kasutada ainult põhimaanteedele. «Me ei saa kasutada seda taastusremondiks, pindamisteks ega kõrvalmaanteedele,» lisas ta.

Kogu eelarvest 101,6 miljonit eurot tuleb riigieelarvest ja sisaldab ka omafinantseeringut objektidele, mida rahastatakse toetusfondidest. Põhiline osa sellest rahast läheb rekonstrueerimisele ja taastusremondile ja erinevatele säilitustöödele.

«Hooldustegevus peab saama rohkem tähelepanu, et me oleksime võimelised ennetama ja ei laseks teid sellisesse olukorda, nagu nad täna on,» rõhutas Adamson.

«69,1 miljonit on mõeldud peamiselt teehooldele ja see sisaldab ka maanteeameti tegevuskulusid,» tõi Adamson välja kolmanda komponendi, millest maanteeameti eelarve koosneb.

Maanteeameti haldab riigimaanteid, mida on kokku 16 443 kilomeetrit. Käesolevaks aastaks on planeeritud teehoolduseks 48,2 miljonit eurot. See raha on sisuliselt kaetud teehooldefirmade lepingutega ja sisaldab töid alates lumekoristamisest kuni muruniitmiseni.

Teeremondiks ja rekonstrueerimiseks on 50,8 miljonit eurot. Planeeritud on see raha 1126 kilomeetrile.

«See on põhikoht, kus maanteeametil tuleb teha valikuid,» lausus Adamson. «Rekonstrueerimine on laiaulatuslik ja põhjalik töö, see eeldab projekti ja põhjalikke ümberkorraldusi teede konstruktsioonis.»

Adamsoni sõnul ei saa tulevikus enam lubada selliseid uhkeid rekonstrueeritavaid objekte, nagu täna on tehtud.

«Peame rahastama pigem säilitamist läbi lihtsamate tööde, pikendades tee eluiga,» rääkis ta.

Kruusateede remondiks on 9 miljonit eurot. See sisaldab kruusateede hööveldamist ja ettevalmistustöid selleks, et viia kruusateid kõvakattele. Neid töid on plaanis teha 296,4 kilomeetri ulatuses.

32 silla remondiks kulub 6,3 miljonit eurot ja 45 liiklusohtliku koha likvideerimiseks 5,2 miljonit eurot.

Koos toetusfondide summaga ja omafinantseeringu osaga on teede ehitamiseks planeeritud 77,9 miljonit eurot. Katteid kruusateedele on planeeritud 116 kilomeetrile 4,9 miljoni euro eest. 7,9 miljonit kulub maadeostule ja projekteerimisele.

«Oleme eksperthinnangute ja oma arvutuste järgi leidnud ligilähedase numbri, mis on 120 miljonit eurot aastas. See on miinimumvajadus selleks, et 7 aastaga teha ring peale 16 443 kilomeetrile,» rääkis Adamson. «See on miinimumraha ja ei sisalda ehitust, vaid on puhtalt säilitamisele minev raha, et suudaksime ennetada sellist olukorda, mis meil täna teedel on tekkinud.»

«Hooldustegevus peab saama rohkem tähelepanu, et me oleksime võimelised ennetama ja ei laseks teid sellisesse olukorda, nagu nad täna on,» rõhutas Adamson. «Raha meile juurde ei tule. Rekonstrueerimisse minevaid objekte peab vähendama.»

Adamsoni sõnul pole küsimus raha puudumises, vaid valikutes, kus rekonstrueerimist ja taastusremonti tehakse ning et viimast tehtaks ennetava informatsiooni põhjal.

«Enne talve tulekut on võimalik tuvastada, kus on nõrgad kohad,» lisas ta.

Adamsoni hinnangul on see realistlik, et 7 aastaga suudetakse riigiteed üle käia. Aga nagu öeldud, seda siiski vaid siis, kui rekonstrueerimisi ja uhkemaid objekte ei tehta sellises mahus nagu täna.

«Tartu maanteel toimuvad Aruvalla-Kose lõigul suuremahulised ehitustööd, mille maksumus on 54,79 miljonit eurot 13 kilomeetrisel lõigul,» tõi maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse alal Kaupo Sirk ühe näite, lisades, et nii suurt ja kulukat objekti pole edaspidi maanteeameti plaanides näha.

Veel on üks suur pooleli olev objekt Tartu läänepoolne ümbersõit ehk Postimaja liiklussõlm, mis maksab 19,4 miljonit eurot ja mis mõjutab põhimaanteed ainult 1,77 kilomeetri ulatuses. «Ehk kilomeetri maksumus on umbes kümme miljonit eurot,» lausus Sirk.