Yana Toom vene ajakirjanikule: eesti keel on väljasurev keel

Yana Toom Foto: Peeter Langovits / Postimees

Tallinna endine abilinnapea, praegu riigikokku kuuluv keskerakondlane Yana Toom ütles vene ajakirjanikule antud intervjuus, et eesti keel on väljasurev keel ning eestlased väljasurev rahvas.

«Kui minult küsitakse eesti keele perspektiivi kohta, siis ma tuletan meelde, et Mooses mitte asjata ei viinud juute 40 aastaks kõrbesse, kuni viimane ori oli surnud, aga meil nii palju aega ei ole,» ütles Toom portaali Baltija ajakirjanikule.

«Eesti keel ei saa võita,» noogutab Yana peaga. «Seda räägib 900 000 inimest. See on väljasurev keel ja rahvas – selles on asi,» ütles Toom.

Artikli autor märkis lisaks, et Eestis räägitakse tihti «demograafilisest agooniast». Riigis, kus rahvaarv on võrreldav Moskva ühe rajooniga - 1 294 000 inimest - on sündimus viimastel aastatel langenud 12 000 lapseni aastas. Igal aastal lahkub riigist 5000 kodanikku ja elanikkond vananeb peatumatult.

Ta lisas, et kui 2000. aastal õppis Eesti koolides 208 000 last, siis praegu on see arv kahanenud 134 000ni. On kombeks öelda, et statistika on näotu. Aga Eestis omab kõik nägu: rahvused, poliitika ja isegi statistika.

Autori sõnul esitades eesti ja vene gümnaasiumide õpilastele küsimuse, kas nad näevad endas riigi tulevikku, siis vene õpilased vastavad eitavalt ning eesti õpilased jaatavalt. Kui aga küsida, kes kavatseb pärast kooli Eestist lahkuda, siis vene koolis tõusis palju käsi ning eesti koolis jäi õhku vaikus.

Toom: minu väiteid on valesti tõlgendatud

Riigikogu liige Yana Toom teatas laupäeva hommikul meediale, et nii intervjuu ilmutanud Baltija kui ka Postimees on tema sõnu moonutanud.  

«Tegemist on paari lause välja rebimisega kümne lehekülje kontekstist ning lisaks veel mulle ajakirjaniku sõnade suhu panemisega – see pole muu kui pahatahtlik moonutamine,» leidis Toom.

Parlamendisaadiku sõnutsi on kooskõlastamata tsitaadid Vene ajakirjaniku puhul peaaegu et paratamatus, aga Eesti meedias ei tohiks see nii olla.

«Mis aga puudutab minu väidetavaid tsitaate, siis soovin vaid üle korrata, et meil tõesti pole aega oodata, kuni vahetub, nagu Moosese puhul, kaks põlvkonda. Eesti keele ja rahva püsimine saab olla tagatud vaid läbi mõistliku sotsiaalse poliitika ja sõbraliku riigi loomise, mitte nõiajahi abil. Sellist sisesõda, milles võidaks keel ja kultuur, pole olemas, ja mul on siiralt kahju kui sõjaminister Reinsalu usub vastupidist,» lisas Toom.

«Kõige enam hämmastas mind aga minister Reinsalu emotsionaalne vastulause, sest minu teada valdab ta vene keelt. Enne ambrasuurile viskumist oleks olnud mõistlik algne tekst siiski läbi lugeda, sest riigijuhi käitumine peab ikka eristuma netikommentaatori omast,» märkis Toom. «Samas võib aga IRLi esimehe käitumine olla tingitud erakonna madalast reitingust ning soovist ära kasutada ajakirjaniku praaki, kutsub ta üles koonduma teise erakonna «venemeelse rahvasaadiku» vastu.»

Toom teatas, et pöördub väidete ümberlükkamiseks Pressinõukogu poole.