/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2013/02/01/1550590t1h5339.jpg)
Õpetajal peaks olema õigus tõrjuda õpilase füüsilisi rünnakuid ja see ei peaks olema taunitav tegevus, leiab Sõmeru Põhikooli direktor ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse liige Virge Ong.
Koolijuht: enesekaitseks peaks õpetajal olema jõu kasutamine lubatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänases Postimehes kirjutab psühholoog Avo-Rein Tereping, et õpetajal peab olema õigus end füüsiliselt kaitsta, kuna õpetajad on pätistunud noorhärrade ja preilide ees kaitsetud.
«Mina olen kah seda meelt, et pahatahtlikke füüsilisi rünnakud õpilase poolt õpetaja vastu peaks olema võimalik õpetajal tõrjuda ja see ei peaks olema taunitav tegevus,» rääkis Ong. «Täiskasvanud inimene peaks suutma adekvaatselt otsustada, mil määral ta seda teeb.»
«Tegemist on ju inimestega – suured inimesed, väikesed inimesed, aga keegi ei tohi ju teisele sihipäraselt halba põhjustada,» lisas ta.
Ong rääkis, et koolides on rahunemisklasse olnud, kuhu tundi segavaid õpilasi välja saadetakse. Samas, kui õpilane ei allu õpetajale, siis füüsiliselt teda klassist välja tõsta ei saa.
«Siis tuleb kutsuda keegi juhtkonnast, kes aitab asja ära klaarida,» rääkis Ong.
Samas märkis Ong, et ei poolda seda, et kui õpilane ei allu suulisele korraldusele, siis õpetaja võib teda riietest või käest tirida ja jõuga klassist välja ajada.
«Kui on halvasti käitutud, siis on igasuguse sõnalise korrale kutsumise või füüsilise karistamise eesmärk see, et inimene saaks aru, et on valesti toiminud,» selgitas Ong. «Eeldan, et kui täiskasvanud inimene hakkab end füüsiliselt kaitsma, siis ta peab teadma piire ja see saab olla siis, kui teda füüsiliselt rünnatakse.»
Ongi hinnangul tuleks praegune süsteem ümber teha, sest õpetaja jaoks on olukord väga ebakindel – lastele on kõik lubatud ja täiskasvanud inimesele, kes on kooli võetud õpetama ja kasvatama, on seatud ette piirangud. Samas ei tohiks füüsiline karistus olla mitte mingil juhul alandav, rõhutas ta.
Ongi hinnangul poleks hiljutise Tõstamaa juhtumi puhul füüsiline sekkumine aidanud.
«Sellises olukorras, kui nad ei tunneta piire, oleks õpetajapoolne füüsiline enesekaitse ainult õli tulle valamine,» ütles ta. «Meil on vaja sel teemal oma lapsi ja lapsevanemaid harida ja õpetaja peab olema koolis kaitstud.»