/nginx/o/2013/01/30/1547216t1h50f4.jpg)
Soovides riiki tõhustada ja arendada, võiksime luua riigihalduse ehk IT-ministeeriumi ehk inimressursside ja teenuste ministeeriumi, pakub tänases Postimehes avaldatud arvamusloos justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu.
Kõrge riigiametnik: Eesti peaks looma inimeste ja teenuste ministeeriumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rõhutan, et tegu ei oleks kampaanialiku reformiministeeriumiga,» märgib Sarapuu. «Ühekordsest reformist olulisem on see, et keegi vastutaks pidevalt avalike teenuste ja avaliku teenistuse arendamise eest ning tegeleks sellealase rahvusvahelise koostööga, olgu selleks avatud valitsemise algatus või ELi ettevõtmised.»
Sarapuu sõnul on riigi arendamise pädevus ja vastutus killustunud eri ministeeriumidesse: regionaalminister vastutab kohaliku tasandi eest, rahandusministeerium tegeleb koos justiitsministeeriumiga avaliku teenistuse arendamisega, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hallata on e-valitsuse, dokumendihalduse ja avalike teenuste arendamine, haridus- ja teadusministeerium vastutab arhiivinduse eest, koalitsioonileppega loodi riigikantseleisse IT-koordinaatori ametikoht. Tugiteenuste osutamiseks toimetavad rahandusministeeriumi haldusalas Riigi Kinnisvara AS ja riigi tugiteenuste keskus, mitmes ministeeriumis on suured IT-asutused.
«Et ministrite ja ametnike arvu mitte suurendada, võiks ministeeriumi seemneks olla näiteks regionaalminister koos oma meeskonnaga, kellele lisanduksid rahandus-, justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni- ning vajaduse korral mõne teisegi ministeeriumi ressursid (sh ametnikud, IT-asutused, tugiteenuste keskus, RKAS, kesksed koolitusüksused),» selgitas Sarapuu.
Suur hulk praegust dubleerimist – eriti tugiteenuste osutamisel – kaoks ära.
Selline teemaplokkide liitmine vähendaks ka riigi kulusid, kuna suur hulk praegust dubleerimist – eriti tugiteenuste osutamisel – kaoks ära.
«Suuremateks ümberkorraldusteks sobivat aega ei ole palju. Vaid ajavahemik 2014–2015, äärmisel juhul kõige hiljemalt 2016, sest 2016.–2017. aastal valmistub suur osa riigiaparaadist ette Euroopa Liidu eesistumiseks 2018. aastal, kui tähistatakse ka meie riigi 100 aasta juubelit,» märkis Sarapuu.