Koduhooldaja sai vanurilt maja ja vallalt hundipassi

Koduhooldaja Helle Kuldmaa (keskel) ettevõte kaotas päevapealt lepingu Otepää vallaga, sest naine võttis vastu ühe hooldatava kingitud maja. Foto: Valgamaalane

Mullu augustis läks Otepää vanaproua Vilma Vesterstein koos oma koduhooldaja Helle Kuldmaaga notari juurde ja lasi maja Kuldmaa nimele kirjutada.

Kuldmaa ja Vesterstein tegid tehingu – Kuldmaa (50) sai maja endale, aga võttis ühtlasi kohustuse hoolitseda 86-aastase lese eest tema elupäevade lõpuni. Läinud sügisel lõpetas Otepää vallavalitsus Kuldmaa firmaga HK Hooldus päevapealt tööettevõtulepingu, kuhu oli märgitud keeld mõjutada pärimisõiguse dokumentide vormistamist enda kasuks.

See ei olnud Kuldmaale esimene kord saada vanuritelt kinnisvara. Ta hooldas pikka aega ka Jelisaveta Käppet, kes pärandas talle Otepää valla Tõutsi külas oma hektarisuuruse talukoha. Eesti ajalehed on kirjutanud varemgi vanuritest, kes lubavad oma maise vara pärast surma koduhooldajale. Enamasti ei saa siis sõna pärandajad ise, sest nad on maisest ilmast lahkunud. Sageli kahtlustavad omaksed-tuttavad neis lugudes, et hooldaja avaldas hoolealusele survet, aga see jääbki üldjuhul spekulatsiooniks.

Vesterstein ei teinud aga Kuldmaale pärandit, tema kirjutas kinnistu otse hooldaja nimele. See fakt teebki mulle võimalikuks vanaproua endaga vestlemise. «Mina vedasin ta sinna notari juurde,» ütleb parajasti Otepää tervisekeskuses ravil viibiv naine. Vesterstein teab, et Kuldmaa sai selle tehingu pärast vallavalitsusest hundipassi, aga ei pea seda sugugi õigeks. «Ka Helle ise kartis pahandust. Minu arust see küll õige ei ole, mina tunnistan ükskõik kellele või kasvõi kohtu ees, et ta ei ole midagi palunud, ta ei ole norinud mitte midagi! Annan teile oma ausõna – ta ei ole seda mitte ühe sõnaga palunud!»