Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/02/27/985786t1hfe94.jpg)
Kui seni võisid välismaal kihutades kiiruskaamerasse jäänud sõidukijuhid olla kindlad, et kodumaale naastes neid karistus ei oota, siis alates tänavu novembrist see enam nii ei ole.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitseiosakonna juhi Tarmo Miilitsa sõnul peab 7. novembril kõigis Euroopa Liidu 27 liikmesriigis olema õiguslik valmisolek saata automaatse järelevalveseadmega fikseeritud liiklusnõuete rikkumise eest kohaldatud hoiatustrahve teise liikmesmaa liiklejale, kes on võõrsil rikkumise toime pannud.
«Näiteks kui lätlane ületab Eestis kiirust, saab Eesti politsei teha vajaliku päringu sõiduki omaniku kohta ja saata talle välja trahviteate. Ning see hakkab puudutama ka Eesti elanikest liiklusrikkujaid välismaal, kui liiklusreeglite eiramine on fikseeritud automaatse järelevalveseadmega,» selgitas Miilits intervjuus BNSile.
Tema sõnul on tegemist äärmiselt olulise asjaga, sest statistika järgi on Eestis ligi 30 protsenti kiiruskaameratega fikseeritud rikkujatest välisriigi sõidukijuhid, Lätis on see näitaja aga veelgi suurem, ulatudes ligi 50 protsendini.