Rahvakogu asub otsima 500 otsustajat

Urmo Kübar. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Täna asub Rahvakogu meeskond arutama, kes võiks olla need 500 inimest, kelle ülesandeks jääb märtsikuus üheskoos läbi arutada seni välja pakutud seaduseparanduste ideed ja valida välja parimad, misjärel jõuavad ettepanekud Toompeale.

Vabaühenduste liidu EMSL juhataja Urmo Kübar tunnistas, et talle isiklikult meeldiks kõige rohkem, kui valitaks juhuvalimiga pool tuhat inimest üle Eesti – eri vanuses, eri rahvusest, erineva sotsiaalse taustaga. Kübar tõdes, et see nõuaks korralikku eelarvet, kuna valimi peaks koostama professionaalne uuringufirma, lisaks tuleb üürida ruum, tasuda transpordikulud saartelt, Kagu- ja Kirde-Eestist kohale sõitjatele, samuti 500 inimese toitlustamine.

«Aga kui leitakse, et see on kõige parem kaasamise ja ühistöö vorm, et arutelu ei jääks ainult juba aktiivsete ühiskonnaliikmete jaoks, siis tuleb see raha leida,» ütles Kübar. «Ja mulle see meeldiks, see annaks hoopis teise kaaluga informatsiooni kui veebiarutelud või teised harjumuspärased vormid.»

Teine võimalus on kombineerida 500 inimest neist, kes on Rahvakogu keskkonnas ettepanekuid teinud, ekspertidest, spetsialistidest, vabaühendustest, kaasata riigi- ja õigusteadlased, poliitikavaatlejad, erakonnad, meediainimesed. Ja pühendada igale teemale näiteks eraldi päev.

Kindel on praegu see, et kõik need 500 inimest ei hakka istuma üheskoos teatrisaalis, vaid 10–20-liikmelistes seltskondades eraldi laudade taga. Varem lepitakse kokku nii vestlusreeglid kui ka see, kuidas eelistuste pingerinda lõpuks välja selgitatakse.

Kübara sõnul peaks inimesed kokku tulema ikka ühte ruumi, sest muidu ei saa esindatust ja läbilõiget kogu ühiskonnast. Kui näiteks Hiiumaalt valitakse välja kaks-kolm esindajat, siis ei piisa, kui need inimesed istuvad Kärdlas kohvikusse maha ja arutavad isekeskis.

Aga kui juhuvalimi puhul helistatakse Peipsi äärde Maiele ja kutsutakse Tallinna Estonia kontserdisaali poliitika üle arutlema, aga too vastab, et pole kohe üldse asjast huvitatud? «No kui Maie ei soovi mitte mingil juhul tulla, siis kedagi vägisi kohale ei tooda. Ta jäetakse rahule. Ka praegu, kui uuringufirma helistab ja küsib, millist erakonda toetate, on tal võimalus vastamisest loobuda,» ütles Kübar.

Uuringufirma otsib kindlate reeglite järgi lihtsalt uue inimese, kuid Maie ei saa öelda, et tema ei tule, aga tema abikaasa, suur poliitikahuviline, tuleks hea meelega. Sel juhul poleks tegemist enam juhuvalimiga.

Ettepanekuid saab portaalis rahvakogu.ee teha jaanuari lõpuni. Järgneb tehniline töö: sarnased ideed seotakse kimpu, üksteist välistavad ideed eraldatakse. Sellele järgneb mõjuanalüüs ja kõigil on võimalik taas kommenteerida, milliseid plusse-miinuseid nähakse.

Märtsis toimub suur arutelupäev või mitu ja edasi jõuab rahva hääl riigikokku. Need asjad, mis nõuavad seaduste muutmist, teeb ära riigikogu, aga ideed, mis seadusemuudatusi ei nõua, lepitakse lihtsalt kokku. Olgu siis erakondadevaheliste kokkulepetena või lihtsalt hea tavana.

Ettepanekud

Kõige populaarsemad ettepanekud teemarühmade kaupa

1. RAHASTAMINE. Valimisreklaami piirangute laiendamine valimiskampaania perioodil ka teles ja raadios – 163 toetushäält, esitaja Urmo Kübar

2. ERAKONNAD. Erakonnaks saab 200 liikmega – 124 toetushäält, esitaja Elver Loho

3. VALIMISED. Minu hääl peab jõudma minu valitud kandidaadile – 237 toetushäält, esitaja Toomas Raudam

4. KAASATUS. Rahvaalgatus Islandi süsteemi järgi – ideede esitamine, hääletamine, teostamine –  194 toetushäält, esitaja Laur Lõhmus

5. SUNDPOLITISEERIMINE. Poliitikud nõukogudest välja – 244 toetushäält, esitaja Sergei Metlev