/nginx/o/2010/10/14/449320t1hdf7b.jpg)
Äsja ilmunud raamat «Eesti ajalugu II» tähistab väikest murrangut Eesti ajalookirjutuses, leiab ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitikavaatleja Erkki Bahovski.
Erkki Bahovski: «Eesti ajalugu II» tähendab revolutsiooni meie ajalookirjutuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ütleks oma pisukese aruga, et see raamat tähendab tegelikult väikest revolutsiooni eesti ajalookirjutuses,» sõnas Bahovski oma Facebooki lehel. «Täiesti on loobutud muistse vabadusvõitluse ideest ja ka etniline vahetegemine on kõvasti väiksem kui varem.»
«Nagu autorid ise rõhutavad, oli Eesti keskajal tegemist erinevate õiguskogukondade, mitte rahvuste kui niisugustega,» märkis Bahovski.
Ta tõi raamatu puhul esile, et Eesti Euroopa kultuuriruumi lülitumise juures ei eitata vallutust ja vägivalda, Jüriöö ülestõusu ei määratleta rahvusliku konfliktina (kuigi autorid ei suuda ka veenvat alternatiivi pakkuda) ning osavalt kasutatakse keskaegset linnaarheoloogiat, mis lisab Eesti keskajale uusi tahke.
«Kokkuvõttes on selge, et sellega on Eesti ajalooteadus astunud selgelt välja rahvusromantilisest ja ideoloogilisest paradigmast,» tõdes Bahovski.
Ta lisas, et kuigi on hariduselt lähiajaloolane, oli Eesti ajalugu II talle huvitavam kui Eesti ajalugu IV, V või VI, ehkki ka neis on palju tööd tehtud.