/nginx/o/2012/12/12/1480184t1h651b.jpg)
Kaitseväe järgmise kümne aasta arengukava näeb ette, et igal aastal hakatakse ajateenistusse kutsuma vähemalt 3200 noormeest, eelmise arengukava järgi oli see 2500.
Ajateenijate arv kasvab, Nõukogude armees teeninud jäetakse reservist välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväe juhataja, brigaadikindral Riho Terras ütles, et 3200-3500 inimest on see hulk, keda on Eestis üldse aastas ajateenistusse võimalik võtta.
«Viimastel aastatel oleme tegelikult peaaegu kõik ka ajateenistusse võtnud, kellel ei ole mingisugust piirangut või pikendust ja me kavatseme seda sellisena ka jätkata. Lähematel aastatel on saab see olema raskem, sest peame väga palju tegelema väljakukkujate protsendiga – noorte meestega, kes poel elu sees ühtegi sammu astunud ja peavad järsku kümme kilomeetrit jooksma ning järgmine päev kukuvad kõhuli. Peame püüdma olla ajateenistuse alguses leebemate spordinõuetega kui praegused reeglid ette näevad,» ütles Terras.
Sellega paralleelselt viiakse sisse muudatus, et reservväkke arvestatakse vaid Eesti Vabariigis teeninud reservväelased ehk Nõukogude vägedes teeninuid enam reservi ei arvata.
«See on 10 aasta plaan ja need, kes on Nõukogude armees ajateenistuse läbinud, jõuavad ikka, kus nende kasutamine riigikaitseks ei ole enam otstarbekas. Erandid on aga võimalikud,» teatas Terras.
Muudatuste tagajärjel peaks aastaks 2022. Eestil olema ligi 90 000 võitleja suurune reservarmee.