/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/01/29/15786t1he1c3.jpg)
Läänemere rannikule sattuvast prügist moodustab 60 protsenti plastik, vahendab STT rahvusvahelist keskkonnauuringut.
Uuring: suurem osa Läänemerre sattuvast prügist on plastik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu korraldas keskkonnaorganisatsioon Hoidke saarestik puhtana ning selles osalesid lisaks Soomele ka Eesti, Läti ja Rootsi. Kõigis uuritud riikides moodustab kaldale uhutud prahist suurima osa plastik, kuid plastiku kõige suurem osakaal on Soomes.
Osa randades vedelevast prahist on meri kaldale uhtunud ja osa pärineb inimestelt, kes on prügi mere äärde maha visanud.
Ńäiteks avastasid keskkonnakaitsjad Soomest Turu Kansanpuisto rannast massiliselt plastikust vatitikkude varsi, mis on tõenäoliselt merre sattunud läbi kanalisatsiooni. Organisatsiooni Hoidke saarestik puhtana projektijuhi Hanna Haaksi sõnul on inimestel kombeks visata kodus kasutatud vatitikud tualetipotti ja nii need kanalisatsiooni kaudu merre jõuavadki.
Osa Läänemerd reostavast plastikust on sinna sattunud heitveepuhastusjaamade kaudu ja sellised plastijäägid on hakitud väga peeneks. Kui suuri platjäätmeid on võimalik merest koristada, siis pulbriliseks hakitud plastikut on merest praktiliselt võimatu kätte saada.
Soome keskkonnateadlaste hinnangul võivad merre sattunud peened plastosakesed hakata mõjutama Läänemere elustikku, kuna vees hõljuvast planktonist toituvad kalamaimud võivad sisse süüa ka plastosakesi, mis mõjutab nende sigimisvõimet ja lõppkokkuvõttes kalade populatsioon väheneb.