/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2012/05/29/1135218t1hba06.jpg)
Õiguskantsler Indrek Teder tegi riigikogule ettepaneku muuta kodakondsuse seadust, et lihtsustada kodakondsuse taotlemist nendel noortel inimestel, kes on vaatamata elamisloa puudumisele Eestis püsivalt elanud.
Teder tegi riigikogule ettepaneku muuta kodakondsuse seadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teder alustas seaduse kontrollimist, kui tema poole pöördus 1990. aastal Eestis sündinud noor, kes on siin üles kasvanud, koolis käinud ning on rahvuselt eestlane. Avaldaja selgitas, et tema ema sai 1994. aastal Eesti kodakondsuse ning seetõttu eeldasid nad, et ka temal on Eesti kodakondsus. 16-aastasena passi taotlema minnes selgus aga, et tema kodakondsus oli määratlemata.
Teder märkis, et kuna avalduse esitanu ja tema ema arvasid, et ta on Eesti kodanik, polnud talle taotletud ka elamisluba - tähtajalise elamisloa sai ta 2006. aastal. Seaduse kohaselt võinuks ta pikaajalise elaniku elamisloa saada viie aasta möödumisel ning kodakondsust saanuks ta taotleda alles kaheksa aastat pärast esmase elamisloa saamist. Siiski võttis politsei- ja piirivalveamet õiguskantsleri poole pöördunud inimese sooviavalduse tänavu jaanuaris menetlusse ning valitsuse korraldusega sai ta septembri keskel Eesti kodakondsuse.
Õiguskantsler leidis seadust analüüsides, et kuigi enne kodakondsuse taotlemist riigis elamisloa alusel elamise nõue on tavaliselt põhjendatud ning täidab legitiimset eesmärki, osutub see ebaproportsionaalseks nende alaealiste puhul, kes on vaatamata elamisloa puudumisele Eestis faktiliselt püsivalt elanud.
Tema hinnangul on kodakondsuse taotlemise tingimuste kohaldamine püsivalt riigis elanud inimeste suhtes, kellele on elamisluba jäänud alla 15-aastasena seadusliku esindaja tegevusetuse tõttu taotlemata, põhiseadusest tuleneva võrdsuspõhiõigusega vastuolus. Seetõttu tegi ta riigikogule ettepaneku seadust muuta ning viia see põhiseadusega kooskõlla. Siseministeeriumi andmetel võib seaduse vastav regulatsioon puudutada hinnanguliselt 500 Eestis elavat noort.
Teder tegi riigikogule kodakondsuse seaduse muutmiseks ettepaneku ka tänavu juulis, toona soovis ta, et erandjuhtudel saaks kodakondsuse taotlemisel nõutava püsivalt riigis elamise perioodi hulka arvestada ka töö tõttu Eestist eemalviibimise aja.