/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2012/05/03/1084844t1h06ec.jpg)
Parlamendi põhiseaduskomisjon suhtub pigem pooldavalt ettepanekusse lubada juriidilistel isikutel taas erakondadele annetada.
Põhiseaduskomisjon kaldub toetama ettevõtete annetuste lubamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduskomisjon märgib fraktsioonidele saadetud kirjas, et peab vajalikuks avada juriidiliste isikute annetuste legaliseerimise teemal arutelu ning on ise selles osas pigem soosiv kui tõrjuv. Juriidiliste isikute annetuste seadustamise korral peaks nende maksmine toimuma komisjoni kinnitusel aga vaid pangaülekandega.
Erakondadel on äriühingute annetuste vastuvõtmine keelatud alates 2004. aastast. Siis olid sellise keelu kehtestamise poolt Reformierakonna, Keskerakonna ning toonaste Rahvaliidu ja Res Publica liikmed.
Ülempiiri kehtestamist võiks komisjoni hinnangul kaaluda ka sularahata annetuste puhul.
Samuti soovib põhiseaduskomisjon seada parteidele tehtavatele annetustele ülempiiri. Kui juba varem on komisjon leidnud, et sularahas tehtud annetuste piir peaks olema 1200 eurot inimese kohta aastas, siis kirjast selgub, et ülempiiri kehtestamist võiks komisjoni hinnangul kaaluda ka ülejäänud annetuste puhul. Lisaks peab komisjon vajalikuks täiendada ja täpsustada keelatud annetuste loetelu ja sisu erakonnaseaduses.
Riigieelarves erakondadele ette nähtud toetust tuleks põhiseaduskomisjoni hinnangul vähendada, ehkki endiselt pole selge, mil määral. Komisjon leiab, et toetuse vähendamist tuleks käsitleda koos ettepanekuga siduda toetussumma protsentuaalselt riigieelarve kogumahuga. «Samuti sõltub see erakondade omafinantseeringust ning valimiskampaania kulude piiramisest,» märgib komisjon.
Juba varem on komisjon avaldanud soovi jagada eelarvetoetus riigikogu valimistel osalenud erakondade vahel senisest õiglasemalt. Praegu saavad riigieelarvest valimistel saadud kohtade arvule vastavalt toetust parlamendiparteid, kuid ka erakonnad, kes valimiskünnist ei ületanud, aga kogusid vähemalt ühe protsendi häältest. Üle ühe protsendi hääli kogunud erakonnad saavad riigieelarvest 9587 ning vähemalt neli protsenti hääli saanud parteid 15 978 eurot aastas.
Põhiseaduskomisjon soovib muuta kehtivat süsteemi nii, et püsivat eelarvetoetust saaksid peale parlamendiparteide erakonnad, kes on saanud riigikogu valimistel 2,5-5-protsendilisele toetusele vastava mandaadi. Täpse protsendi üle jätkatakse arutelu. Samuti pole veel otsustatud, kuidas tuleks toetusraha erakondade vahel jagada. Näiteks võiks komisjoni hinnangul kaaluda mõtet, et pool toetussummast jagatakse kõigi riigikokku pääsenud erakondade vahel võrdselt ning teine pool valimistel kogutud häälte arvule vastavalt.
Lisaks toetab komisjon ettepanekut tasaarveldada riigieelarvelistest eraldistest parteide maksuvõlad.
Põhiseaduskomisjon ootab erakondade rahastamise ja järelevalve süsteemi muutmise senistele ettepanekutele fraktsioonide hinnanguid järgmise nädala alguseks, misjärel saadetakse eelnõuprojekt viimase lihvi saamiseks justiitsministeeriumile. Erakondade rahastamise süsteemi ülevaatamise võttis komisjon oma tööplaani tänavu juunis.