/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/07/26/1235190t1h54e9.jpg)
Endine kaitseminister ja praegune rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et on endiselt veendunud vabatahtliku ajateenistuse pooldaja ega nõustu väidetega, nagu oleks Läti Eestile julgeolekurisk.
Ligi hinnangul ei vaja Eesti rahu ajal kohustuslikku ajateenistust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu sügav veendumus on, et riigikaitse tuleb rahuajal rajada vabatahtlikkusele. See on ka täiesti tehtav, kui selleks eraldatakse NATO kollektiivkaitse kokkulepetega lubatud ressurss – 2 protsenti SKPst, ja stiimulid. Vabatahtlikkuse määr on selleks Eestis piisavalt kõrge,» ütles Ligi.
Endine kaitseminister andis edale aga aru, et muutused sel alal saavad tulla alles siis, kui ühiskonnas on valmisolek esmalt ausalt debateerida ja seejärel otsustada.
«Meil pole suudetud isegi debateerida, praktiliselt kõik NATO riigid on aga otsuse ammu teinud - ja kui kusagil maailmas on tagatud sõjaline julgeolek, siis seda just NATOs, kollektiivselt ja professionaalselt, peamiselt heidutusega.»
Läti ei ole julgeolekurisk
Ligi sõnul on Läti probleemid ajateenistuse kaotamisest sügavamad.
«Lätil on riigikorralduse eri elementides meiega võrreldes tõsiseid efektiivsusprobleeme. Aga piinlik on, et riigikaitses tuuakse Läti näidet meil alati ausa debati tapmiseks. Lätis ei töötanud efektiivselt ka ajateenistus ja tegelik probleem on mujal: nad on eraldanud riigikaitsele vaid 1 protsendi SKPst, ning nad ei usalda riigivõimu võrreldaval määral sellega, nagu on usaldatud Eestis.»
Ligi sõnul pole Läti olukorral määravat mõju Eesti sõjalisele julgeolekule.
«Julgeoleku loob hoopis väärikas NATO koostöö, millega meie väga hästi hakkama saame ja kust meil ka rohkem on õigus nõuda. Ent kui keegi räägib aega teeninutest kui tagatisest suure naabri vaenutegevuse vastu, soovitan paari mõtteeksperimenti: kas Eesti ohvitserid oskaksid Venemaa sõjalisi ressursse kasutades paberile panna kiirsõja plaani Eesti vastu? Ja teiseks, mis oleks Venemaa jaoks NATO liikme vastase sõja mõte ja tagajärg?» arutles Ligi.