Riigikogu liige Yana Toom küsis täna kaitseminister Urmas Reinsalult, miks antakse ajateenijatele nii nigel varustus, et nende koduskäigul peavad pered ise ostma teenistuses olevatele poistele sokke, töötava taskulambi või terava noa.
Toom: ajateenijatele antakse rikkis taskulamp ja vanaks läinud šokolaad
Alustuseks küsis Toom riigikogu infotunnis kaitseministrilt, kas ta peale kaitseväe personalikulude kasvu on taotlenud järgmisel aastal lisarahastamist ka kaitseväe varustusele ning kas ta on ajateenijate varustusega rahul.
Reinsalu selgitas, et järgmisel aastal läheb kaitseväelisele erivarustusele ligi 100 miljonit eurot ja sellest üle 9 miljoni euro individuaalsele varustusele. «Individuaalse varustuse all ma pean silmas mundreid, rakmeid, just nimelt, mis on kaitseväelase isiklikus kasutuses olev varustus lisaks relvadele,» rääkis minister.
Seepeale kirjeldas aga Toom, kuidas tema ajateenijast poja viimasel koduskäigul tuli neil käia poes, näpus nimekiri ostmist vajavatest asjadest: «Ma ostsin talle kaks paari sõrmikuid, masinaõli, viis paari sokke ja pealambi. Kaks nädalat enne seda ma pidin ostma talle noa, sest see nuga, mis talle anti, ei lõika ja taskulambi, sest tema oma ei põle,» kirjeldas ta.
«Kaitsevägi hangib oma logistikasüsteemi kaudu töötavaid taskulampe ja sokke, millesse tulevad augud ainult mittesihtotstarbelisel kasutusel.»
«See on enam-vähem massiline nähtus. Kuna mul on neli poega, siis see sotsiaalvõrgustik on päris suur. Ma tean, et see ei ole üksik mingisugune koht ja üksik probleem. Asi pole selles, et on rahast kahju, vaid on kuidagi väga kummaline, et sellise raha eraldamise puhul meie ajateenijatel ei ole sokke,» imestas Toom.
Kaitseminister Urmas Reinsalu vastas, et ajateenijate isikliku varustuse kohta on kehtestatud nõuded ning eelarve on koostatud selliselt, et nõuetele vastav varustus peab olema tagatud ettenähtud mahus ning tema eeldus on, et need asjad on korras.
«Nende konkreetsete sokkide ja taskulambi koha pealt võin ma kinnitada, et kaitsevägi hangib oma logistikasüsteemi kaudu töötavaid taskulampe ja sokke, millesse tulevad augud ainult mittesihtotstarbelisel kasutusel,» lausus Reinsalu.
Yana Toom tõi veel teisegi näite: «Poisid saadeti viieks päevaks metsa, neile kaasa jagati šokolaadi, mille «parim enne» oli möödas neli kuud tagasi. Kas teil on teada selliseid olukordi ja kas teieni jõuavad vastavasisulised kaebused?»
Reinsalu vastas, et nii tegevteenistuse kaitseväelaste kui ajateenijate varustuse ja elukeskkonna tingimuste vastu tunneb ta alati huvi kõigil kohtumistel kaitseväelaste, veteranide kui ajateenijatega.
«Ma ei kavatse salata, et kriitikat ja tähelepanekuid on. Aga ma tahan rõhutada, et kaitseväes on menetluskord, üldine rutiin, kuidas ettepanekud varustuse paranduse osas jõuavad logistikuteni ning need võetakse menetlusse. Logistikasüsteemi arendamine on üks võimalikke muudatusi, mis tulevikus ette võetakse,» lisas Reinsalu.
«Mis puudutab nüüd konkreetseid asju, et kas ajateenijatele antakse «parim enne» toitu, siis ma võin olla kindel, et reeglite järgi mitte mingil juhul ajateenijatele ega tegevteenistuses olevatele kaitseväelastele ei väljastata toiduaineid, mille realiseerimise aeg tervisenõuete järgi ei ole lubatud. See selge reegel kehtib ja kui seda rikutakse, siis on see juba distsiplinaarmenetluse vääriline tegevus.»
Riigikogu Tarmo Leinatamm lisas omalt poolt, et tema on käinud Nõukogude armees, kus kõik sõid konservi, kus ei olnud üldse silte «parim enne» kohta, aga «me oleme kõik siiamaani kuidagi välja vedanud. Nii et ei ole sel šokolaadil suurt häda midagi,» arvas parlamendi saadik.