Eestis hakatakse sõnavabadust piirama

Juku-Kalle Raid äratas oma «Kommarid ahju!»-särgiga palju tähelepanu 2009. aasta kohalike valimiste ajal, kui ta niimoodi riietatuna Keskerakonna valimispidu külastas. Uue korra järgi ootaks Raidi sellise teo eest ilmselt kriminaal­vastutus. Foto: Priit Simson

Justiitsministeeriumi poolt ettevalmistatud muudatused karistusseadustikus, niinimetatud vaenu õhutamise kriminaliseerimine, ohustab põhiseaduslikku põhiõigust - sõnavabadust  ja õigust vabale eneseväljendusele.

Seitse aastat tagasi lasi Juku-Kalle Raid trükkida 1200 eksemplari T-särke kirjaga «Kommarid ahju!». Vahepeal riigikogu liikmeks saanud Raid ise meenutab, et  see oli Arnold Rüütli tagasivalimise kampaania ajal, mil järsku vanad kommunistid igast praost välja ronima hakkasid. Raidi aktsioon kogus suure meediatähelepanu pärast kui Indrek Tarand ühe neist särkidest avalikul jalgpallimatši Kadriorus selga tõmbas. Kogu lugu tekitas  palju vaidlusi ja poleemikat, aga juttudega asi ka lõppes. Nüüd on aga asjad muutumas…

Sellel suvel algatas justiitsministeerium karistusseadustiku muutmise eelnõu. Täpsemalt öeldes on tegu omamoodi paketiga, kus muudetakse mitmeid erinevaid seadusi ja käsitletakse mitmeid teemasid alates rahapesust kuni ametialaste kuritegudeni. Sisu poolest on aga kõige olulisem koht ikkagi  vaenu õhutamise ja vihakõnede kriminaliseerimine. Iseenesest on viha õhutamine ka praegu seadusega piiratud, aga kui hetkel kehtiva variandi järgi tuleb näidata otsest seost sõna ja teo vahel, siis kavandatud eelnõus see seos puudub ja piisab ainult sõnast. Lihtsustatult öeldes kui varem võis Juku-Kalle Raid kanda karistamatult särki «Kommarid ahju!», aga kui üleskutsele ei järgnenud vanade kommunistide ahju ajamist ka reaalsuses, siis ei juhtunud Raidiga midagi. See T-särk võis meeldida või mitte, aga sõnavabadus kaitses selle kandmist. Uue korra järgi ootaks Juku-Kallet ees aga kuni 3 aastat vanglat. Eelnõu järgi peab vaenu õhutamine olema ka süstemaatiline ja avalik. Ühe tõlgenduse järgi tähendaks süstemaatiline, et vähemalt kolm korda. Avalik siis jälle seda, kas haakrist on joonistatud plangu välisküljele või siseküljele – konkreetne näide, kuidas avaliikust tõlgendatakse.