Vaheri eelistus oleks teha Kurmist kaitsepolitsei uus peadirektor, kuid siin ei sõltu kõik vaid ministri tahtmisest. Jah, siseminister esitab valitsusele kapo peadirektori kandidaadi, kuid selle heakskiit vajab laiemat poliitilist kooskõlastust.
Pigem kipub valitsev koalitsioon pooldama praeguse kapo juhi Raivo Aegi jätkamist. Seda vaatamata asjaolule, et Reformierakonnal on kaitsepolitsei tööle tõsiseid sisulisi etteheiteid: majandusministeeriumi kantsleri Marika Priske kriminaalasja uurimine, maadevahetuse protsess jms. Kuid kui see kõik tingib uue peadirektori leidmise, siis peab Vaher Kurmi asemel ilmselt kellegi teise sellele kohale kandideerima leidma.
Kurmil on parajasti käsil magus amet – ta on justiitsministeeriumi lähetatud erialadiplomaat Pariisi Eesti esinduses Euroopa majandusorganisatsiooni OECD juures tähtajaga kuni 2013. aasta lõpuni.
Kurmi spetsialiteet on altkäemaksu ja korruptsiooni teemad, kuid vajadusel võidakse teda kasutada ka riigiprokuratuuri väliskoostöö ülesannetes ning justiitsministeeriumi esindajana Euroopa Nõukogus.
Ometi allkirjastas Kurm 22. oktoobril siseminister Vaheriga töölepingu, mille kohaselt saab tema tööks hinnata ministeeriumi õigusaktide eelnõusid ja dokumente, kirjutada ettekannete, kõnede ja arvamusartiklite projekte ning osaleda Skype vahendusel nõupidamistel. Töölepingu järgi on tasu nädalas 225 eurot.
Pole just palju kõrgepalgalise diplomaadi kohta. Ent siin ongi põhjus, mis paneb erinevaid ametnikke ja poliitikuid nägema Kurmi palkamise taga siseministri palju laiemaid ambitsioone.
Selle taga nähakse ministri tahet teha Kurmist tulevikus loodava üleriigilise keskkriminaalpolitsei juht. Vaher pole varjanud, et tema eesmärk poliitikuna on tuua Eestisse tagasi kunagine kõrge uurimisvõimekusega keskkriminaalpolitsei.
Ehkki esialgu on selle asutuse Tööstuse tänava hoonel vahetatud ära pelgalt silt, näeb minister laiemas visioonis olukorda, kus sealt juhitakse tsentraalselt pea kõikide Eestis toimuvate raskemate kuritegude uurimist ja tegeletakse varjatud kuritegude paljastamisega.
Ent selleks on vaja keskkriminaalpolitseile võimekat juhti. Eriala spetsialistidele on saanud ajaga selgeks, et kriminaalpolitsei praegune juht Raigo Haabu jääb nii administreerimisoskustelt kui isikliku eeskujuna selles keerulises ametis keskpäraseks.
Kui Vaher tahab tõesti realiseerida idee tugevast kriminaalpolitseist, siis peetakse uue juhi nimetamist pigem möödapääsmatuks.
Ning mis kõige tähtsam – selle ametkoha täitmisel ei vaja Vaher valitsuse kooskõlastust, piisab vaid siseministri allkirjast.