/nginx/o/2012/09/11/1313346t1hc66b.jpg)
Siseminister Ken-Marti Vaher ütles täna riigikogus arupärimisele vastates, et hiljutised juhtumid Türil ja Viljandis näitavad, et riigil on vaja tugevat ja kõrge kompetentsiga keskselt juhitud üksust, et olla edukas just organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses.
«Siseministrina liigun just selles suunas. 2012. aasta alguses lõime taastatud keskkriminaalpolitseis keskse kriminaalturu üksuse just selleks, et viia näiteks kriminaalturu jälitamine uuele tasemele,» rääkis Vaher.
«Me suurendasime kriminaalturule keskendunud ametnike arvu kolmekordselt ja selle üksuse tegevuseks on suunatud ka märkimisväärne hulk rahalisi vahendeid – üle 200 000 euro. Lisaks on loodud keskkriminaalpolitseis ka keskne korruptsioonivastane üksus selle aasta algusest, mille ülesandeks on korruptsiooni uurimine eelkõige 220 omavalitsuses,» loetles Vaher.
«Selleks aastaks kokku on eraldatud kriminaalpolitsei menetlusvõimekuse tõstmiseks ca 1,5 miljonit eurot ja täiendavate erivahendite ostuks ja kriminaalluureks 315 000 eurot. Need on konkreetsed sammud, mis näitavad, et võitlus raske kuritegevusega on meie selge prioriteet ja on olemas selge tahe muuta kriminaalpolitseid üha tugevamaks,» ütles Vaher.
Vaher kinnitas, et ükski väljakutse, mis vajab politsei operatiivset sekkumist, ei jää teenindamata. «Küll aga tuleb politsei juhtimiskeskuses selgelt täpsustada väljakutse tõesus ja iseloom, mille alusel hinnatakse sündmuse lahendamise ja ressursi vajadust.»
Küsimusele, milline on tegevuskava, et politseinike vastu suunatud vägivalt saaks karmimalt karistatud, vastas Vaher, et politsei arengut ei pea mitte keegi häbenema ja ollakse piisavalt tugevad, et astuda vastu Viljandi-taolistele juhtumitele.
«Minu hinnang sellistele vastuhakkudele, selliste vägivaldsete rünnetele nagu see oli Viljandis, on see, et need väärivad ranget ja põhjalikku lähenemist ja ka sanktsioonid selliste tegude eest peavad mõjuma ennetavalt ja hoiatavalt, mis tähendab ka signaali andmist politseinike sunnas, et riik teda kaitseb,» ütles Vaher.
«Tänane karistusseadustik näeb ette selliste tegude eest karistuse kuni viis aastat. Oluline on märkida, et antud juhul oli tegu rünnakuga riigivõimu autoriteedi vastu. Riik saab ja peab tagama kõikide isikute põhiõiguste ja vabaduste realiseerimise oma autoriteediga. Seda läbi kohustuslike korralduste isikute suhtes, kes oma käitumisega rikuvad kehtivat õiguskorda. Ja seesama karistusseadustiku 274. paragrahv peab tagama ka usalduse riigivõimu autoriteedi ja normi kehtivuse suhtes ja selle kaudu kõikide inimeste kindlustunde riigi kui terviku toimimise suhtes,» ütles Vaher.
Vaher arvas, et karistusseadustiku paragrahvi 274 ehk politseiametniku vastase vägivalla kasutamise eest sätestatud karistust võiks muuta rangemaks.
«Samuti sõnastada see karistatav tegu läbi eesmärgi ja tõsta see 1. astme kuriteoks, st et vägivallateod, mis on suunatud avalikku võimu teostava isiku ehk antud juhul politseiametniku suhtes eesmärgiga takistada võimuesindajal seadusest tulenevate ülesannete täitmist, oleksid suurema karistusväärsusega teod,» ütles Vaher.