/nginx/o/2009/08/21/224218t1hc468.jpg)
Riigiprokuratuur otsustas Reformierakonna rahastamisskeemide uurimiseks algatatud kriminaalmenetluse lõpetada, kuna kogutud tõenditest süüdistuse esitamiseks ei piisa.
Prokuratuur lõpetas Reformierakonna rahastamise kriminaalasja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo saatis kriminaalasja prokuratuuri nädala eest, et prokurör võtaks süüdistuste esitamise võimalikkuse osas seisukoha. Kriminaalasjas oli erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumises kahtlustatavaks tunnistatud neli ning vastavalt pistise võtmises ja andmises kaks inimest.
Juhtiv riigiprokurör kaalus kõiki asjaolusid, motiive ja eesmärke, mis räägivad nii süütegude toimepanemise poolt kui vastu, ning jõudis üldhinnangut andes veendumusele, et kogutud tõendid olid küll piisavad kuriteokahtluse tekitamiseks, kuid veenva süüdistuse põhistamiseks nendest ei piisa. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustikule tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava kasuks, teatas riigiprokuratuur.
Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp selgitas, et kuna kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda kõrvaldada kahtlust selles, kas kahtlustatavad panid toime neile inkrimineeritud kuriteod, ning täiendavaid tõendeid koguda ei saa, siis ei ole süüdistuste esitamine võimalik.
Pika ajavahemiku möödumine uuritavast teost uurimise alguseni on sisuliselt muutnud tunnistajate väidete tõsikindla kontrollimise võimatuks.
«Vaatamata kõigi kättesaadavate tõendite kogumisele on iga kahtlustustes nimetatud teo puhul lõppkokkuvõttes tegemist niinimetatud sõna sõna vastu olukorraga, kuna kahtlustatavad eitavad neile etteheidetud tegusid,» ütles Sepp. «Kirjeldatava sündmuse ja esmase ütluste andmise vahele jääb kaks kuni neli aastat ning pika ajavahemiku möödumine uuritavast teost uurimise alguseni on sisuliselt muutnud tunnistajate väidete tõsikindla kontrollimise võimatuks.»
Reformierakonna rahastamisskeemide uurimiseks alustas prokuratuur kriminaalmenetlust tänavu mais pärast riigikogu endise liikme, reformierakondlase Silver Meikari arvamusloo ilmumist Postimehes. Meikar kirjutas toona, et annetas parteile aastatel 2009–2010 115 000 krooni, mis ei olnud tema oma ja mille päritolu ta ei tea. Ettepaneku annetused Meikari nimele vormistada tegi tema sõnul erakonna toonane peasekretär Kristen Michal ning raha vahendajaks oli partei büroos töötanud Kalev Lillo.
Prokurör ütles, et kuna artiklis esitati väiteid, et erakond on saanud vara mittelubatud allikatest, tuli kontrollida, kas tegemist võis olla erakonna varale kehtestatud piirangute rikkumisega karistusseadustiku mõttes. «Prokuratuur peab lähtuma kriminaalmenetluse seadustikust, mis nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, mille järgi tuleb tõlgendada iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks,» ütles Sepp.