/nginx/o/2012/10/12/1369210t1ha6bd.jpg)
Justiitsministeeriumi kuritegevuse baromeetri esimese üheksa kuu andmed näitavad, et kuritegevuse üldarv vähenes võrreldes eelmise aastaga 2 protsenti. Üheksa kuuga registreeriti 31 008 kuritegu, mida on 743 võrra vähem kui aasta tagasi.
Üldine kuritegevus väheneb, ent vägivallakuriteod on sagenenud
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
12. oktoober 2012, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes eelmise aastaga on kuritegude arv kasvanud 89 kuriteoliigi puhul ning vähenenud 106 puhul.
«Eeskätt vähenevad varavastased kuriteod ja just vargused. Suurenenud on isikuvastased kuriteod ja eeskätt kehalised väärkohtlemised,» ütles justiitsminister Kristen Michal.
Kui aasta esimesel poolel olid käärid mitmegi kuriteoliigi osas võrreldes mullusega suured, siis nüüd on erinevused mullusega vähenema hakanud. Näiteks on joobes juhtimise kuritegude arvu kasv vähenenud kaheksalt protsendilt esimesel poolaastal pooleteist protsendini üheksa kuu võrdluses.
Vargusi registreeriti üheksa kuuga Eestis 14 321, see on ligi kuus protsenti ja 919 juhtumit vähem kui 2011. aasta samal perioodil. Eelkõige on vähenenud eluruumidest toimepandud vargused, kuid langust on näha ka sõidukivarguste osas. Samas kauplusevarguste arv on jäänud mullusega samale tasemele.
Kelmusi registreeriti üheksa kuuga 1228, mis on 5 protsenti ja 69 juhtumit vähem kui 2011. aastal. Röövimiste arv on aga vähenenud 10 protsendi võrra 344 kuriteoni.
Vägivallakuritegude puhul on 2012. aastal ilmnenud vastassuunalised trendid raskemate ning kergemate kuritegude osas. Ühelt poolt vähenes tapmiste arv üheksa kuuga 13 juhtumi võrra 59 kuriteoni, teiselt poolt kasvas aga kehalise väärkohtlemise registreerimine 10 protsenti - üheksa kuuga registreeriti 3877 kuritegu.
Tapmiste ja mõrvade puhul on tegu iseseisvusaja madalaima näitajaga. «Kehalise väärkohtlemise puhul usun ma, et nendes arvudes väljendub selge prioriteedi seadmine perevägivalla juhtumite menetlemisele ja politsei ning prokuratuuri hea töö. Kui menetlusasutustes võetakse juhtumeid täie tõsidusega, siis hakkavad ka inimesed julgemalt politsei poole pöörduma ja usaldus kasvab,» ütles Michal.
Kehalise väärkohtlemise juhtumite registreerimine kasvas võrreldes mullusega enim Harjumaal, kus 9 kuuga on juhtumite arv kasvanud 28 protsenti.